Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Valitsuse maksuplaan: millest loobuti ja mis ikkagi tuleb?

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valitsus otsustas loobuda mitmest maksust. | FOTO: PHIL NOBLE/REUTERS

Valitsus leppis eile kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted, kus muuhulgas loobuti mitmest varem välja hõigatud uuest maksust. Seetõttu teeme ülevaate, missugused uued olulisemad maksud järgmisest aastast ikkagi kehtima hakkavad.

Valitsus otsustas eile, et loobutakse autode registreerimistasust ehk automaksust ja pangalõivust.

«Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimismaksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust. Kuna järgmiste aastate riigieelarved on võimalik kokku panna ilma seda uut maksu kehtestamata, siis on mõistlik sellest loobuda,» põhjendas rahandusminister Sven Sester.

Pankadele avansiline tulumaks

Lisaks otsustas valitsus kõrvale heita varem planeeritud pangamaksu ning tuli selle asemel täna hommikul välja plaaniga kehtestada krediidiasutustele 14 protsendiline dividendide avansiline tulumaks.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.

Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Rahandusministeeriumi teatel maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.

Sester ütles, et avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse. «Rahandusministeerium kaalus põhjalikult erinevaid maksustamise variante. Valitud lahendust eelistasime, kuna see muudab pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust,» sõnas ta.

Ülejäänud maksud jäävad

Ülejäänud maksude kohta eile muudatusi ei tehtud. Seetõttu rakenduvad 2018. aastast uute maksudena näiteks:

  • Maksuvaba tulu reform, mille tulemusena tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni.
  • Teekasutustasu, mille alusel hakatakse maksustama avalikel teedel sõitvaid üle 3,5-tonniseid veoautosid.
  • Panditulumaks, mis hakkab kehtima teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele.
  • Küpsete ettevõtete 14-protsendiline tulumaksumäär, mida hakatakse arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil.
  • Suhkrumaks – karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele kehtestatakse astmeline suhkrumaks, mis jääb vahemikku 10-30 senti liitri kohta.
  • Pakendiaktsiis, mis tähendab, et taaskasutamise pakendiaktsiisile lisanduks veel ettevõtete jaoks turule toomise pakendiaktsiis.
  • Muutub ka firmaautode erisoodustusmaks, millega muudetakse firmaautode eratarbeks kasutamise erisoodustuse maks võimsuspõhiseks. Seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto koha asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega ning otsustati määrata kilovati hinnaks 1,96 eurot.
  • Aktsiisimaksud – näiteks tõusevad järgmisest aastast nii lahja alkoholi aktsiisid kui ka maagaasi aktsiis.
Tagasi üles