Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rootsi majanduskasv hakkab taas kiirenema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rootsi rahandusminsiter Magdalena Andersson. | FOTO: JOSHUA ROBERTS/Reuters/Scanpix

Soome majandus on viimastel aastatel näguripäevi näinud ning Norra majandust räsis nafta hinna järsk langus kaks ja pool aastat tagasi, Rootsi majandusel on aga läinud üsna hästi. Kaks aastat tagasi kasvas see üle nelja protsendi ning ehkki hiljem on kasv veidi aeglustunud, tundub kuningriigi majandus muu Euroopaga võrreldes õitsva oaasina.

Järjekordne märk sellest, et meie ülemerenaabrite majandusel hakkab taas paremini minema, tuli teisipäeval, kui Rootsi rahandusministeerium tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,6 protsendile ja järgmise aasta prognoosi 2,4 protsendile. Eelmise aasta detsembris tehtud ennustuses olid need näitajad vastavalt 2,4 ja 1,8 protsenti.

Rahandusministeeriumi ennustuse järgi kasvavad investeeringud, eksport ja tööstuse produktiivsus, samal ajal kui kodumajapidamiste kulutuste kasv peaks aeglustuma.

Hoogsalt kahaneb ka Rootsi tööpuudus ning seda vaatamata sealsele pagulaspoliitikale.

«Rootsi tööturg on praegu väga tugev. Tööpuudus on alanenud pea kümne aasta madalaimale tasemele,» ütles Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson pressiteate vahendusel. Selle aasta töötuse määraks prognoosib rahandusministeerium 6,6 protsenti ning edaspidi peaks see veelgi alanema, näiteks 2019. aastal kuni 6,3 protsendini. Töötuse määr on Rootsis langenud alates 2014. aastast. Sealjuures on noorte töötus praegu 13 aasta väikseim ning pikaajalise töötuse määr on Rootsis ja Taanis Euroopa Liidu madalaim.

Rahandusministeerium pole aga ainus analüüsikeskus, kes Rootsi majanduse suhtes optimistlikumaks on muutunud. Ka SEB tõstis veebruari algul Rootsi majanduskasvu prognoosi 0,3 protsendipunkti võrra, 3,1 protsendini. Veelgi optimistlikum on Nordea, kes kirjeldab Rootsi majandust väga tugevana ning tõstis majanduskasvu prognoosi märtsi lõpus tervelt 3,5 protsendini. Nii suurt näitajat on arenenud riikide hulgas üsna keeruline leida.

Kui meie valitsus plaanib lasta lähiaastal eelarve lisaks nominaalsele ka struktuursesse miinusesse, siis Rootsi eelarve on alates 2015. aastast olnud ülejäägis ning riik plaanib seda plussis hoida vähemalt kuni järgmiste, 2018. aasta valimisteni.

Sotsiaaldemokraadist Rootsi rahandusminister Andersson  ütles Reutersile, et riik võiks luua reservfondi, et lahendada sealse võlakirjaturu likviidsusprobleem. Tema arvates peaks valitsus emiteerima rohkem võlakirju ning reservfond võiks neid osta, sest eelarves seda raha tegelikult vaja ei ole.

Andersson ei täpsustanud, milline võiks riigi võlatase olla, kuid osutas Norrale, kus vaatamata  maailma suurimale riiklikule reservfondile – 915 miljardit dollarit – moodustab valitsuse võlakoormus 30 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Rootsi valitsus ennustab, et tänu majanduskasvule kahaneb valitsuse võlakoormus 2020. aastaks 31 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Siiski on mõned analüütikud olnud mõnevõrra hämmingus Rootsi keskpanga (Riksbank) rahapoliitikast, sest vaatamata suhteliselt kiirele majanduskasvule hoiab keskpank baasintressi endiselt negatiivsena. Rootsi inflatsioon kerkis veebruaris 1,8 protsendini ehk peaaegu keskpanga eesmärgini, kuid analüütikud ei usu, et keskpank intressimäära niipea positiivseks muudab.

Nordea panga arvates hoiab keskpank baasintressi negatiivsena kuni 2019. aastani, sest lähiajal inflatsioon kahe protsendini ei kerki.

Riksbanki juht Stefan Ingves on öelnud, et Rootsi majandus on nii elav ja aktiivne eelkõige just tänu keskpanga rahapoliitikale.

Rootsi majandus on orienteeritud peamiselt ekspordile, tähtsaimad tööstusharud on mootorisõidukite tootmine, telekommunikatsioonisektor, farmaatsia-, elektroonika- ja keemiatööstus, samuti meelelahutustööstus ja palju muud.

Riigi kuulsaimad ettevõtted, nagu Ericsson, ABB, Alfa Laval ja AGA, on tunnustatud ja konkurentsivõimelised kogu maailmas. Viimaste aastatel on ehk küll globaalselt tuntuim Rootsi kaubamärk maailmas moerõivaste tootja Hennes & Mauritz (H&M) ning tuntuim idufirma muusika voogedastaja Spotify, mis peaks sel aastal minema börsile.

IMF tõstis maailma majanduskasvu prognoos

Vaatamata poliitiliste pingete teravnemisele tuleb häid uudiseid kogu maailmast. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis maailma majanduskasvu prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra, 3,5 protsendile. Kui IMFil on õigus, saab selle aasta majanduskasv olema viie aasta suurim.

«Majanduskasv kiireneb praegu nii arenenud, arenevates kui ka väikeste sissetulekutega maades ja see baseerub nii uutmisel kui ka kaubandusel,» selgitas IMFi peaökonomist Maurice Obstfeld.

Tõsi, USA majanduskasvu prognoosi jättis IMF võrreldes sügisega 2,3 protsendile (eelmisel aastal kasvas maailma suurim majandus 1,6 protsenti), aga tõstis kõigi viie Euroopa suurima majanduskasvu prognoosi. Kõige enam, 0,5 protsendipunkti võrra, tõstis fond Suurbritannia kasvuprognoosi.

Kanada suuruselt neljanda panga, Bank of Montreali tegevjuht William Downe ütles selle kuu alguses toimunud aktsionäride üldkoosolekul, et majanduskasv kiireneb pärast viimase sajandi aeglaseimat kasvu, vahendab The Wall Street Journal.

Samas ei lähe IMF mööda ka ilmsetest riskidest, milleks on protektsionismipoliitika ja struktuursed probleemid, nagu madal produktiivsus ja sissetulekute ebavõrdsus, mis tähendab, et riskid jäävad.

Peaökonomist Obstfeldi sõnul on suurim küsimärk praegu USA areng ja poliitika. President Donald Trumpi lubatud eelarvepoliitika võib inflatsiooni kiirendada, mis tähendab, et ka USA keskpank tõstab oma baasintressimäära oodatust kiiremas tempos.

Tagasi üles