Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

6 soovitust andmekeelse kirjaoskuse parandamiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andmed | FOTO: Scanpix

Oskus andmeid kasutada ja analüüsida on infosajandil üha olulisem ning seda on vaja pidevalt arendada, kirjutab Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultant Andres Kukke.

«Data literacy» ehk andmekeelse kirjaoskuse sisu on selles, et numbritest osatakse välja lugeda see, mida analüütik või statistik on öelda tahtnud. Valetõlgendustele ruumi ei ole, sest need viivad valede otsusteni ning äri kontekstis pidurdavad ettevõtte kasvu.

Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultant ja andmeteadlane Andres Kukke jagab soovitusi andmetega töötamiseks, nii andmekeele paremaks esitamiseks kui ka lugemiseks, et rohke informatsioon ei muutuks müraks, vaid annaks aimu asjade tegelikust sisust.

1. Visuaaliseeri andmed

Kui kirjakeel koosneb sõnadest ja lausetest, siis andmekeele moodustavad pildid ehk kõik moodused andmete visualiseerimiseks. Kuna inimene hangib 70 protsenti ümbritsevast infost nägemismeele kaudu, siis visuaalne infotöötlus on parim abivahend andmete esitamiseks ja lugemiseks. Kõrvutades graafikut andmemahuga, on selge kumb hõlpsamalt üheselt mõistetavat infot annab.

2. Kasuta sisukat pealkirja

Nii nagu ajakirjanduses, kus pealkirjal on määrav roll, on ka graafikute ja visuaalide puhul väga tähtis andmeid esitades määrata tabav pealkiri. Andmeid lugedes tasub pealkirjast lausa alustada, sest see avab graafiku sisu. Pealkirja puudumisel tekib oht, et visuaal jääb segaseks ning iga vaataja teeb omad järeldused.

Hea pealkiri esitab graafiku eesmärgi täpselt ja ühemõtteliselt. Näiteks on võimalik ühte graafikut pealkirjastada kolmel erineval viisil:

Müük

Müük jooksval aastal

Poodide müük kuude lõikes (periood 01.01.2017 kuni 31.03.2017)

Kolmas pealkiri on neist kõige täpsem ja jätab tõlgendamiseks kõige vähem ruumi. Viimase aja trend sõnastada graafiku pealkiri küsimusena «Milline on klientide lahkumise trend kuude lõikes?» on ka hea viis, sest määratleb täpselt selle, mille kohta graafik vastuse peaks andma.

3. Ära unusta legendi ja allikat

Enne graafikusse süvenemist, viska pilk graafiku legendile ja allikale. Kui legendis peitub võti graafiku lugemiseks, siis allikas annab aimu esitatud info usaldusväärsuse, aga ka tõlgendamise ja taustsüsteemi kohta. Ilmselt on erinev suhtumine andmetesse, mis pärit auditeeritud majandusaasta aruandest või mõnest arvamusuuringust.

5. Andmed rääkigu lugu

Kui eeltöö tehtud ja eeldused loodud, saab graafiku sisusse süveneda. Eelnev tutvumine pealkirja, legendi ja andmete allikaga on ajus loonud seosed selleks, et tekiks lugu. Nii nagu sõnadest saab lause, moodustub hea andmekeele najal piltidest lugu. Kuna lood on ajule hästi seostatavad, siis jäävad need meelde.

Andmed võivad rääkida lugusid ettevõtte üha efektiivsemast tarneahelast, müügi mustritest või näidata kätte ootamatult tekkinud kitsaskohad. Kui näiteks müük on ootamatult langenud, võib andmelugu meile näidata kätte aja ja koha ning toote, mille tõttu see on langenud ning sealt edasi juba järgmisel graafikul näiteks tuua välja ka konkreetse müüja või tarnija, kellega peaks tööd tegema, et olukorda järgmisel korral ennetada.

6. Vaata, kas graafik annab ainest aruteluks

Alati võib juhtuda, et andmekeeles tekitatud graafik on segane ning ei peida endas üldse infot – tekib küsimus, mida püütakse graafikuga ütelda. Kuidas hinnata, kui heas andmekeeles on graafik kirjutatud? Üheks hindamise aluseks on küsida enese käest peale graafikuga tutvumist, kas saadud lugu on piisav, et selle põhjal teema üle arutleda, midagi otsustada (mis võib päädida ka otsusena mitte midagi teha) või vajadusel edasi tegutseda? Kui on, siis saab kindel olla, et viusaal on kirjutatud heas andmekeeles.

Tagasi üles