Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uus raudtee kolmekordistab eestlaste palga

26
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Graafik: Silver Alt

Rail Balticu valmimisel võib eestlaste keskmine palk tõusta kolmandiku võrra, võrreldes olukorraga, kus peale jäävad projekti vastased ja raudteed ei ehitata, näitas uuring.

Uue raudteetrassiga võidame 2035. aastaks ligi 3033 euro suuruse keskmise palga ja 2,5-protsendilise majanduskasvu, näitas Rail Balticu kaudseid majandusmõjusid analüüsinud Tartu Ülikooli majandusdoktorandi Annika Lentso uuring. Võrreldes mulluse 1146 euro suuruse keskmise palgaga oleks tegemist ligi kolmekordse kasvuga.

Teadlane võttis baasstsenaariumiks olukorra, kui esimese Eestit läbiva rahvusvahelise transpordikoridorina kavandatud Rail Baltic üldse ei valmi. Selle stsenaariumi kohaselt näeme 2035. aastal 1,7-protsendilist majanduskasvu ning ligi 2079 euro suurust keskmist palka. Baasstsenaariumiga kaasnev palk on tänu majanduse loomulikule arengule ligi kaks korda suurem kui mullune keskmine palk. Nimetatud palgatase jääb siiski ligi tuhande euro võrra alla Rail Balticu edu kirjeldavale Helesinise HUBi nimelise stsenaariumi tulemusele.

Optimistlik stsenaarium näeb ette, et peale Rail Balticu valmimise investeeritakse ka Via Baltica maanteetrassi ning samal ajal elavneb idasuunaline kaubavahetus. Samuti hakatakse ehitama Helsingi-Tallinna tunnelit. Lisaks otseselt Rail Balticuga seotud kuni 440 uuele töökohale vajatakse spetsialiste ka firmaga kaudselt seotud ettevõtetes. Rahvusvahelistes terminalides avatakse kauplusi ja rohkemate turistide teenindamiseks tuleb juurde spaasid. Seega tekib koos Rail Balticuga ideaalplaani kohaselt Eestisse 2000 töökohta juurde. Ilma uue raudteeta neid ei tuleks.

Ilma Rail Balticuta kujutatud baasstsenaarium lähtus eeldusest, et transpordivaldkonna investeeringud jätkuvad endises mahus ja transiitvedude maht jääb samaks nagu aastail 2010–2015. Arvesse pole aga võetud Venemaa presidendi Vladimir Putini korraldust suunata kõik Eestit läbivad transiitveod Ust-Luuga sadamasse ega blokaadi, mille Venemaa Eestile on kehtestanud.

Pealegi sattusid Eesti transiidikanalid pärast Ust-Luuga hiigelsadama avamist suurte kaubavoogude jaoks raudtee teisejärgulistele kõrvalharudele, mis ei konkureeri näiteks Moskva-Riia otsesuunaliste raudteeliini teenindavate Läti sadamatega. See tähendab, et Lentso näidatud baasstsenaariumi majandustulemused võivad tegelikkuses osutuda mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Ettevaatlike järeldustega koostatud Põhjala Siiditee nimeline arengunägemus lähtub rahandusministeeriumi prognoosist.

Siiditee variandis võidab nn keskmine Eesti inimene, kelle palk tõuseb 2668 euroni. Palgakasvu kruvib asjaolu, et Rail Baltic toob juurde ligi tuhat töökohta – võrreldes olukorraga, kui raudteed ei ehitata. Majanduskasv kujuneb seejuures kaheprotsendiliseks.

Põhjala Siiditee realiseerumisel jäävad suurimaks kaotajaks aga autoveo ettevõtted, sest Via Balticasse ei investeerita ning Rail Baltic meelitab kaubad maanteelt raudteele. Kuna suhted idanaabriga ei tundu paranevat, pole autovedajatel loota ka Venemaa partneritele.

Logistikaäri tervikuna hoiab aga nina vee peal ennekõike just tänu Rail Balticule, sest ida-läänesuunalise kaubaveo kidumist kompenseerib põhja-lõunasuunaline kaubavedu. Kuna riik toetab ennekõike sadamaid ja raudteed, võivad tulla ulatuslikud maanteemaksud. Teadlase hinnangul ähvardab autokaubavedu lausa kadumine. Küllap on viimati mainitud prognoos kujunenud kevade saabudes aina enam hoogu saavate Rail Balticu vastaste petitsioonide ja meeleavalduste üheks alustalaks.

Merekaubavedude hulk kasvab, kuid teised transpordiliigid on pärsitud ega võimalda täiuslikul võrgustikul välja areneda. Internetikaubandus hoogustab kullervedusid ja lennuliiklust, kuid Tallinna lennujaama võimalused on vaid osaliselt ära kasutatud.

Investeeringud ja töökohad tulevad ennekõike just põhja-lõunasuunalise kaubavoo abil, mille teenindamiseks loovad suurkontsernid vaheladusid ja logistikakeskusi.

Rahvusvahelises majanduskoostöös tõusevad esile suhted Läti ja Leeduga, kellest põhja-lõunasuunalise kaubaveo edukus ennekõike sõltub.

Teadlane lähtus oma järeldustes sellest, et suur taristuinvesteering tähendab, et täiendavaid investeeringuid tehakse ka teistesse valdkondadesse. «Samas, kui majandusareng ei soosi investeeringute tegemist, võib juhtuda, et investeeringuid ei tehta või on need oluliselt vaiksemad,» kirjutas Lentso. «Taristuinvesteering võib seega olla alguspunkt edasisele majandusarengule, kuid väikese ja avatud majanduse puhul mängib kogu majanduse (k.a maailmamajanduse) areng olulist rolli.»

Samuti lähtub uurimustöö eeldusest, et heaolu kasv võib aset leida ühes regioonis, kuid majandus võib kasvada sootuks teises. «Näitena võib tuua olukorra, kus Riiast võib 20 aasta pärast saada Balti regiooni keskus, kus hakkavad tööl käima kõik nutikad inimesed nii Leedust kui ka Eestist. Seega on inimestel kahes riigis rohkem aega pühenduda oma tööle, SKP aga kasvab rohkem Lätis,» selgitas Lentso.

Uus transpordivõimalus võib kaasa tuua turistide arvu kiire kasvu, mis omakorda elavdab kogu majandust ja kasvatab nõudlust kohalike toodete järele. Ei ole siiski kindel, et see tulemus Eesti turismi jaoks soodne on. Kiire raudteeühendus võib meile nii oodatud turistid viia hoopis näiteks Lätisse ja Leedusse. Selline võimalus sunnib turismisektori ettevõtjaid Rail Balticu valmimisel senisest palju aktiivsemalt reklaamima oma teenuseid riikides, kust me Eestisse turiste ootame.

Kommentaar

Aivar Kokk, riigikogu majanduskomisjoni esimees

Kolmapäeval käisid majanduskomisjonis liikumiste Avalikult Rail Balticust ja Ökoriik Eesti esindajad, kes tutvustasid meile peaministrile saadetud kirja, millega soovivad Rail Balticu rajamise peatada. Nad väitsid, et Rail Baltic ei tasu ennast majanduslikult ära ja Läti kavatseb sellest projektist realiseerida üksnes ümbersõidu Riia linnast ja Eesti suunas trassi ei projekteeri. Kavatsen seda informatsiooni täpsustada oma Läti kolleegiga.

Komisjon mingisuguseid seisukohti ei võtnud, sest me peame ära ootama esmaspäeval saabuva majandusmõjude uuringu ja riigikontrolli seisukoha.

Kommentaar

Kristjan Kaunissaare, Rail Balticu projekti koordinaator

Priit Humala ja MTÜ Avalikult Rail Balticust esitatud spekulatsioonid projekti valmimistähtaegade suhtes ei ole põhjendatud. Projekti arendajad ja Euroopa Komisjon lähtuvad RB valmimistähtajast aastal 2025. Lätiga seotud tegevuste peamine rõhk on tõepoolest Riia keskvaksali ja lennujaama ühendamisel, mis on kogu projekti keerulisim ja aeganõudvaim objekt. Läti on tegevustega graafikus, mis tähendab, et projekteerimis-ehitushange sellel lõigul käivitatakse 2018. aasta alguses, projekteerimine lõpeb 2019. aastal ning ehitus peaks valmima 2022. aastal.

Uue raudteetrassiga võidame 2035. aastaks ligi 3033 euro suuruse keskmise palga ja 2,5-protsendilise majanduskasvu, näitas Rail Balticu kaudseid majandusmõjusid analüüsinud Tartu Ülikooli majandusdoktorandi Annika Lentso uuring. Võrreldes mulluse 1146 euro suuruse keskmise palgaga oleks tegemist ligi kolmekordse kasvuga.

Tagasi üles