Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Paindlikumad reeglid lubavad pensionifondil lennukeid osta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Nordica finanstjuht Ahto Pärl (vasakul) ja LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. | FOTO: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Kui kohustuslike pensionifondide algaastatel olid nõuded investeeringutele üsna jäigad, siis üle-eelmisel aastal tehtud seadusemuudatused lubavad fondidele investeeringute tegemisel mõnevõrra paindlikkust. Investeeringute mahud võivad olla suuremad ja ka instrumentide spekter suurem.

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul on need seadusemuudatused teinud pensionifondidel Eestisse investeerimise võimalused lihtsamaks.

Viimastel aastatel ongi mitu pensionifondi asunud rohkem investeerima börsil mitte noteeritud Eesti ettevõtetesse ja fondidesse. Näiteks on peaaegu kõik fondivalitsejad investeerinud Balti riikides tegutsevasse erakapitalifondi Baltcap Private Equity Fund. Kuu aega tagasi kirjutas Postimees LHV ja Swedbanki pensionifondide investeeringutest metsafondi Birdeye Timber. Paraku on selle omanike ja juhtide taustas mõningaid küsitavusi.

LHV teise samba pensionifondide kogumaht on umbes üks miljard eurot ja sellest 148 miljonit ehk peaaegu 15 protsenti on investeeritud Eestisse.

Pensionifondidest on kõige elavamalt Eestisse investeerinud LHV, kes teatas eile, et aitab koos LHV Pangaga riigile kuuluval Transpordi Varahaldusel (TVH) soetada kaks CRJ900 tüüpi lennukit ja rentida need edasi riigi lennukompaniile Nordica. Selleks emiteeris TVH kümneks aastaks 25 miljoni euro eest võlakirju intressimääraga 2,85 protsenti aastas. Kui täpne olla, siis see fikseeritud intress kehtib neli aastat ning seejärel on intressimäär ujuv (euribor pluss 2,65 protsenti).

Poole emissioonist ostis LHV Varahaldus, kes paigutab need nelja kohustuslikku pensionifondi (välja arvatud LHV Pensionifondi XL), ja teise poole LHV Pank. See tähendab, et keskeltläbi 1,2 protsenti LHV pensioniklientide varast läheb lennukite soetamiseks. Andres Viisemann, kes on ka LHV Grupi suuromanik ja nõukogu liige, kinnitas, et pangal on kogemusi vara tagatisel finantseerimisel. Nende kahe lennuki ostuks mõeldud võlakirjade tagatiseks on neli lennukit. Lennukite tagatisel pole küll LHV seni laenu andnud, kuid küll on tagatiseks olnud helikoptereid.

Postimehe küsimusele, milline võiks olla võlakirjade riskiaste ja kas tegemist ei ole liiga riskantse laenuga, vastas Viisemann, et ta ei nõustu selle väitega. «Võlakirjade emitent on riigile kuuluv osaühing, kelle bilanss moodustub ainult omakapitalist. Ma arvan, et selles osas on väga kvaliteetne emitent,» toonitas Viisemann.

«Oleme veendunud, et Nordicat, kelle kasutusse ostetavad lennumasinad lähevad, ehitatakse mõistlikult üles,» lisas Viisemann. Ta on veendunud, et iga suurem samm astutakse ainult siis, kui on piisav kindlus, et see on majanduslikult kasulik ning parandab nii Nordica kui ka Eesti lennunduse positsiooni.

Transpordi Varahalduse juht Ergo Blumfeldt ütles, et ettevõte tegi pakkumise kõigile suurematele krediidiettevõtetele ja pensionifondidele, kellest parima pakkumise tegi LHV. SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et nemad pole mingit pakkumist saanud. «Tavaliselt me selliseid asju finantseerima kippunud ei ole ja võib-olla siis meilt ei küsitudki,» nentis Kunsing, kes ei soovinud seda teemat rohkem kommenteerida.

Praegu kuulub Nordica lennukiparki kuus CRJ tüüpi lennukit. Ettevõtte finantsjuhi Ahto Pärli sõnul jääb üks uutest õhusõidukitest lendama Nordica enda liinivõrku ja teine alustab reisijate teenindamist LOT Polish Airline’i liinidel. Pärl ütles, et üks olemasolev CRJ700 vahetatakse välja suurema, CRJ900 vastu ja väiksem lennuk jääb varulennukiks Tallinna lennuväljale.

«Nordica lennukipark ja lendude maht on kasvanud piirini, kus majanduslikus mõttes on mõistlik omada enda varulennukit. See tõstab veel meie teenuse kvaliteeti ja stabiilsust ning aitab kulusid kokku hoida,» lausus Pärl.

Kokkuleppe järgi saabub esimene lennuk Tallinna juunis ja teine juulis. Mõlemad õhusõidukid alustavad tööd hiljemalt augusti alguses. Tegemist on 2011. aastal Kanadas Bombardieri tehases toodetud ja hästi hooldatud lennukitega, mis on võrdväärsed Nordica olemasolevate mudelitega.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tõi välja, et erapanga otsus finantseerida Nordica investeeringut näitab eelkõige seda, et pangal on usaldus ettevõtte äriplaani vastu.

«Praegu läheb Nordical hästi, strateegilise partneri leidmine ja edasi samm-sammult laienemine on loogiline jätk ettevõtte arengus. Konkurents on lennunduses äärmiselt tihe ning Nordica peab iga päev klientide nimel pingutama. Kindlasti tuleb kiita ka LHVd, kes näitab oma investeeringuga, et Eesti pank usub Eesti ettevõtetesse,» märkis minister.

FAKTIKAST

Pensioniraha

LHV pensionifondide senised investeeringud Eestisse (mln EUR)

Ärikinnisvara: 59,8

Võlakirjad: 48,2

Börsiaktsiad: 26,4

Noteerimata aktsiad: 8,3

Mets: 5,3

Tagasi üles