FOTOD Sadakond protestivat energeetikut vallutas õiglast palka nõudes ministeeriumi esise

Täna korraldasid ametiühingud rahandusministeeriumi ees demonstratsiooni, nõudmaks kasumit teeniva Eesti Energia töötajatele kollektiivlepinguga tagatud õiglasi palgatingimusi.

Hommikuses pressiteates ütles ametiühingute keskliit, et nad ei hinda õigeks olukorda, kus Eesti Energia teenib rekordkasumit, ent samal ajal püüab minimaliseerida varasemalt kollektiivlepingutega tagatud töötajate õigusi.

Liit on seisukohal, et kuigi riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia teenis 2016. aastal rekordiliselt 171 miljonit eurot puhaskasumit, soovib ettevõtte endiselt oma töötajate arvelt kokku hoida.

«Tänane pikett ei toimu Eesti Energia vastu, vaid töötajate toetuseks. Eesti Energia ei tohiks unustada, et töötajad on need inimesed, kelle pühendunud töö ettevõttele kasumit teenib ja ilma töötajateta poleks ka Eesti Energiat,» nentis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Ametiühingujuhi sõnul on kõik punktid kollektiivlepingus aastatepikkuste läbirääkimiste tulemus ning nende kaotamine mõjub halvasti töötajate motivatsioonile, mis otseselt mõjutab kogu ettevõtte tulemuslikkust.

«Eesti Energia soovib viia kollektiivlepingutes kokkulepitud tingimused seadustega tagatud miinimumini. Ma väga loodan, et tööandja saab aru, et see pole mõistlik pakkumine. Olukorrale tuleb kiiresti lahendus leida,» lausus Peterson.

Eesti Energia ütles pressiteate vahendusel, et ettevõte arvestab oma palgapoliitika kujundamisel nii sektori konkurentivõime tagamise kui ka palkade kasvuga. Eesti Energia sõnul moodutavad energiatootmise töötajate palgad ligikaudu 20 protsenti elektritoodangu omahinnast, mõjutades oluliselt ettevõtte konkurentsivõimet avatud turgudel. 

«Peame väga oluliseks, et meie töötajad saaksid konkurentsivõimelist töötasu. Selleks oleme suurendanud Enefit Energiatootmise töötajatel põhipalka 2017. aastal keskmiselt viis protsenti,» sõnas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Ta lisas, et ettevõte soovib, et kollektiivlepingutes olevad seaduses ettenähtust soodsamad hüved oleksid üle viidud töötajate põhitasudesse.  

«See annaks töötajatele kindlustunde ja garantii, et nende töötasu on tõesti konkurentsivõimeline. Näiteks võimaldaks kõrgem palk saada tulevikus kõrgemat pensioni, aga ka lihtsamalt pangast laenu taotleda, samuti mõjutab kõrgem palk puhkuserahasid,» märkis Pajo.

Vastavalt kehtivale kollektiivlepingule laienevad Enefit Energiatootmise töötajatele 14 toetust ja üheksa lisatasu, mis on soodsamad seaduses määratud tingimustest. «Teistes Eesti Energia üksustes ei kehti samaväärsed toetused ja lisatasud samas mahus. Meil on kontsernis kokku 7 kollektiivlepingut, kus igaühes on tingimused veidi erinevad. See erinevus võib kajastuda ka palganumbris,» lausus ettevõte juhatuse liige.

Tema sõnul arutas ettevõte viimati ametiühingutega ettepanekut tõsta 1. aprillist juba toimunud põhipalga viieprotsendilisele kasvule lisaks töötajate põhipalka veel keskmiselt kolme protsendi võrra ja säilitada kõik kehtivad lisatasud ja soodustused, kuid vähendada samas töötajate lisapuhkusi kuni seitsme päeva võrra.

2016. aasta lõpu seisuga oli Eesti Energia Ida-Virumaa ettevõtete keskmine kuu kogupalk umbes 1400 eurot, mis on kõrgem nii Ida-Virumaa (umbes 900 eurot) kui kogu Eesti (umbes 1200 eurot) keskmisest kuu kogupalgast.

Eesti Energias on 1. aprilli seisuga 5769 töötajat, erinevatesse ametiühingutesse kuulub töötajaskonnast 2905 inimest, kellest 85 protsenti töötavad Ida-Virumaal.