Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ülemiste keskus kasvab veel suuremaks

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ülemiste keskuse uus laiendus. | FOTO: Ülemiste

Ülemiste keskus Tallinna veerel kindlustab lähiaastatel ette võetava järjekordse laiendusega oma positsiooni Eesti suurima kaubanduskeskusena: 35 miljoni euro eest on plaanis ehitada kinokompleks ja avada uusi poode.

«Pärast keskuse eelmist laiendamist tundsime, et kuskilt on midagi puudu. Meelelahutust oli liiga vähe. Me ei küündi siin küll Hongkongi või Pariisi tasemeni, aga Balti riikide kaubanduskeskustes on just kino absoluutne meelelahutuse kuningas,» põhjendas Ülemiste juht Guido Pärnits suurinvesteeringut.

Kui praegu on Ülemiste keskuses 69 000 ruutmeetrit üldpinda, siis laiendusel kasvab see ligi viiendiku võrra. Suurima osa uuest pinnast võtab enda alla Apollo kino, juurde tulevad ka spordiklubi People Fitness, kolm restorani ja kohvikut ning mitu uut kauplust. Missugused on uued poed, ei soostunud Pärnits veel ütlema, kuna rentnikega käivad alles läbirääkimised.

Ehitamine algab selle aasta lõpus ning töö peaks saama valmis 2019. aasta kevadeks.

Kas tõesti on niigi küllastunud turul nõudlust veel uute kaubanduspindade järele? «Me ei taha laieneda, et avada uusi poode – neid on meil juba 210. Olulised on eelkõige toitlustus ja kino. Investeerida ja uuendada tuleb, muidu hakkad vaikselt alla käima. Kuigi konkurents on meeletu, peavad head keskused pidevalt kvaliteeti panustama,» selgitas Pärnits.

Kuna Ülemiste keskus on praegu juba tohutult pikaks ja laiaks veninud ning parklapinda ei taheta kärpida, kerkib hoone uus osa Rimi hüpermarketi kohale. «Lammutame Rimi maha, teeme sinna maa-aluse parkla, siis ehitame Rimi uuesti üles ja teeme sinna teise korrus peale,» selgitas Pärnits, lisades, et ehituse ajal jääb toidukauplus, küll mõnevõrra väiksemana, siiski avatuks.

Pärnits möönis, et keskusele uue osa ehitamine on suur investeering. «See pole mingi näpuotsaga puistamine. Lammutamine, maa-aluse parkla ehitamine ja meie stiilis disain ongi väga kallis. Kino ehitamine on samuti märksa kulukam kui tavalise poe ehitamine,» rääkis kaubanduskeskuse juht.

Ei jagu kliente ega töötajaid

Kui praegu on Eesti kaubanduskeskuste turg kenasti tasakaalus, siis paari lähema aasta jooksul võib Pärnitsa sõnul asi käest minna. Nimelt on Tallinnas praegu kas ehitamisel või projekteerimisel kolm täiesti uut hiigelkeskust: T1, Porto Franco ja Tallink City. «Kui need peaksid valmima, tekib küll jabur olukord. See viib rendihinnad alla, mis omakorda hakkab sööma müügitulu. Keskused võivad tühjaks jääda ja investeeringud lähevad korstnasse,» arvas ärimees.

Uute tulijate turule trügimine toob Pärnitsa sõnul kaasa ka teise märkimisväärse probleemi: kauplused ei leia enam töötajaid. Ta tõi välja, et kui uued kerkivad keskused avavad näiteks 200 poodi, nõuab see 2000 uut töötajat. Kuna neid pole aga turult võtta, hakatakse inimesi üle ostma. «Palgatase tõuseb, see on müüjatele hea, kuid kaupluste käibed ei tule järele, kulud aina suurenevad,» selgitas ta.

Pärnits oli kindel, et sel juhul kannatab ka klient, kes tuleb kaubamajja. «Kui varem oli poes näiteks kaks teenindajat, siis jääb alles üks. See langetab klienditeeninduse kvaliteeti. Kaupmees ei taha enam töötajat koolitada. Lisaks ei pruugi kaubavarud enam nii head olla. Need on probleemid, milleni viib tööjõupuudus. Kui kolm-neli aastat tagasi oli kõige suurem probleem rahastuse leidmine, siis nüüd on selleks töötajate leidmine,» tõdes ta.

Sarnaselt paljude teiste ettevõtjatega näeb Pärnits ühe lahendusena võõrtööjõu riiki toomist. «See on selgelt kasutamata ressurss. Põhjamaad on aru saanud, et võõrtööjõud on hea võimalus lasta ära teha lihtsamad tööd, mida nad ise ei taha teha. Immigrante ei tasu vaadata halvana, vaid see on võimalus, kuidas tööjõuprobleemi lahendada,» leidis ta.

Tuluallikaks saab nõustamine

Kui paljud toidupoodide ketid on müüjad asendanud iseteeninduskassadega, siis riide- või jalatsipoes Pärnits samasugust trendi ei näe: «Päris müüjat ei asenda miski. Nipet-näpet tänu tehnoloogiale küll toimub, kuid üldiselt pole leitud head viisi, kuidas müüjat asendada.»

Tema sõnul võiksid kaubanduskeskused tulevikus pakkuda rohkem nõustamisteenust, mis aitab internetikaubanduse pealetungi juures paremini ellu jääda.

«Näiteks kui inimene proovib riidepoes kümmet asja selga ja saab meeldiva teeninduse ning kasulikku infot, siis miks ta ei võiks müüjale ka selle eest maksta, nagu maksame restoranis hea teeninduse eest,» arutles Pärnits. «See on paljuski mentaliteedi küsimus, aga ma arvan, et 10–15 aasta pärast moodustab ühe osa kaupluste sissetulekust ka konsultatsiooniteenuse pakkumine.»

Ühes asjas on Pärnits aga kindel: e-kaubandus ja internetimüük ei võta kunagi kaubanduskeskuste leiba ära. «Kaubanduses on nii palju emotsiooni ja kaupmehed on targemad seda emotsiooni ka üles kütma. Näiteks ei ole kaugel ajad, kus rõivakauplused teevad proovikabiinid palju atraktiivsemaks,» lausus ta.

KOMMENTAARID

Mati Pops
Rocca al Mare keskuse juht

Esiteks arvan, et naaberkeskuse (Pro Kapitali T1) ehituse valguses on Ülemiste laienemisplaan arusaadav. Teise põhjusena tundub mulle, et Ülemiste Rimi pole praeguse olukorraga rahul, kuna sissepääsud nihkusid kassarivist liiga kaugele. Kolmandaks puudub keskuses meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalus. Neljas hea põhjus on Ülemiste City kiire kasv: sealt tuleb endiselt keskusesse palju inimesi, kellele seda kõike pakkuda.

Kui rääkida, kas see on majanduslikult jätkusuutlik, siis kõik sõltub omaniku nägemusest, ühest seisukohta siin kindlasti ei ole. Turul on ruumi ainult parimatele, asukoht ja idee on üliolulised. Samas, kes ei arene, langeb välja või muudab otstarvet.

Küsimuse peale, kas Ülemiste investeering kannustab ka meid uuendustele, ütlen, et me jälgime arenguid huviga ja mõtleme kaasa.

Margus Tinno
Kinnisvarakonsultatsiooni ettevõtte Colliers International partner

Ülemiste keskusel on kindel plaan olla ja jääda Tallinna suurimaks keskuseks. Lisaks annab plaanitav laiendus juurde meelelahutust, mis on nüüdsel ajal sisuliselt juba kohustuslik element regionaalse kaubanduskeskuse juures. Ülemiste omaniku Linstowi jaoks ei ole ilmselt ka projekti finantseerimine probleem.

Usun, et Linstowi-sarnane ettevõte ei võta midagi ette, ilma et see ennast ära tasuks. Samas võib antud laiendust vaadata ka kui signaali turule ja konkurentidele – meie eesmärk on olla suurim ja parim, olenemata tasuvusajast!

Fakt on see, et kaubanduspindade turul tulevad lähiaastatel märkimisväärsed muutused. Näiteks 2006. aastaga võrreldes on kaubanduskeskuste maht peaaegu kahekordistunud ja lähima kahe-kolme aasta pärast oleks kasv juba umbes 2,5-kordne.

Ei pea olema spetsialist märkamaks potentsiaalseid häireid süsteemis. Näeme nii võitjaid kui ka kaotajaid. Tarbijaskond ja selle võimekus on meil piiratud, seega saab toimuda vaid ümberjaotumine, järelikult perspektiivis ei saa kõik võita või ka olemasolevat olukorda säilitada.

Tagasi üles