Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Maailmas käib IPO-buum

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Snapchati emafirma Snap esimene kaulemispäev New Yorgi börsil märtsi alguses | FOTO: MARK LENNIHAN/AP

Peale sügisel alanud börsiralli näitab turgude aktiivsust ka aktsiate esmaemissioonide (IPO) arv, mis tõusis esimeses kvartalis tasemele, mida nähti viimati eelmise börsibuumi ajal 2007. aastal.

Konsultatsioonifirma EY (endine Ernst & Young) värske ülevaate järgi tehti tänavu esimeses kvartalis 369 aktsiate avalikku esmamüüki, mis on peaaegu kaks korda (täpsemalt 92 protsenti) rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Esmaemissioonidega kaasati 33,7 miljardit dollarit, mis oli tervelt 146 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Tegemist on aktiivseima esimese kvartaliga, alates eelmisest börsibuumist ehk 2007. aasta esimesest kvartalist, mil tehti 399 IPOt ja kaasati 47,5 miljardit eurot.

Esimeses kvartalis leidis kohe aset ka kaks nn ülisuurt esmaemissiooni mahuga üle miljardi dollari.

Üks üle miljardi dollari suuruseks kujunenud aktsiate esmaemissioon oli noorte suhtlusvõrgustiku Snapchat emafirma Snap, mis läks börsile märtsi alguses ja kaasas 3,9 miljardit dollarit. Jaanuari lõpus tegi 1,54 miljardi dollari suuruse mahuga emissiooni Ameerika Ühendriikide suurim eluasemeüürikompanii Invitation Homes.

Globaalse IPO-aktiivsuse epitsenter pole siiski mitte Ameerika Ühendriigid, vaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkond eesotsas Hiinaga. Kui aastal 2013 moodustasid Ameerika (siin on mõeldud nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikat) aktsiate esmaemissioonid 31 protsenti maailma IPOdest, siis hilisematel aastatel on nende osakaal järk-järgult kahanenud üheksale protsendile tänavu esimeses kvartalis.

Ka emissioonide maht järgib sama tendentsi, ehkki aeg-ajalt moonutavad seda siiski suured IPOd. Kui 2013. aastal moodustasid Ameerika IPOd peaaegu poole (täpsemalt 46 protsenti) maailma esmaemissioonide mahust, siis eelmisel langes nende osakaal 16 protsendini. Tänavu esimeses kvartalis kasvas Ameerika IPOde mahu osakaal kahe hiiglasliku emisiooni toel siiski 37 protsendini.

USA börsidel (New Yorgi börs ja Nasdaq) toimus eelmisel aastal 24 börsidebüüti, mis on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal, ja raha kaasati 10,8 miljardit dollarit, mis on eelmise aastaga võrreldes tervelt 1380 protsenti rohkem.

Tõsi, eelmise aasta esimese kvartali kaheksa IPO-t emissioonimahuga kokku vaid 0,7 miljardit dollarit oli ka vähemalt 20 aasta madalaim aktiivsus.

«Eelmine aasta oli aktsiaturgude käitumise tõttu hälve,» ütles Pennsylvania ülikooli Whartoni kooli lektor ja Briti suurpanga Barclays globaalsete aktsiaturgude üksuse endine kaasjuht David Erickson ajakirjale Institutional Investor veebruaris. «Vaadates, kuidas turud käituvad, võib oodata tunduvalt normaalsemat IPO-turgu,» sõnas ta.

Skandinaaviamaade IPO-aktiivsus ei olnud siiski kõrge. Börsidebüüte oli kokku seitse, neist viis Rootsis, aga Norras ja Soomes kummaski üks, kirjutab Helsingin Sanomat. Soomes läks märtsi lõpus Helsingi börsi alternatiivturule North First mängutootja Next Games, mis müüs aktsiaid 32,8 miljoni euro väärtuses.

Nagu teada, ei olnud Eestis tänavu esimeses kvartalis mitte ühtegi börsileminekut ega aktsiate avalikku müüki. Eelmisel aastal läksid börsile LHV Grupp ja kinnisvarafond Baltic Horizon Fund.

Investeerimispank Renaissance Capital usub detsembris avaldatud raportis, et see ja järgmine aasta tulevad tehnoloogiasektori IPOde suhtes aktiivsed, sest 2015. ja 2016. aastal on olnud põud ning riskikapitalifirmad soovivad vananevatest vintage-ettevõtetest oma portfellides vabaneda.

Riskikapitalifirma IVP juht Sandy Miller ütles finantsuudiste telekanalile CNBC, et sellest aastast võib tulla parim IPO-aasta pärast eelmise sajandi üheksakümnendate internetibuumi.

«Ma olen üsna kindel,» ütles ta ja selgitas, et on üsna optimistlik, hoolimata viimaste börsidebüüdi teinud aktsiate IPO-järgsest üsna tagasihoidlikust hinnaliikumisest.

«Mina ei taha näha, et aktsiate hinnad hüppavad pärast IPOt kaks või kolm korda,» lausus ta.

Miller selgitas, et aktsiad on volatiilsed sellepärast, et börsile minevad idufirmad kasvavad kiiremini ja on suuremate käivetega, isegi kui nad on kahjumis.

«Alati on ettevõtete kohta eri arvamusi, mis peegeldubki volatiilsuses, kuid tendents on ikkagi positiivne,» ütles Miller.

Teine tegur, miks IPO-turg sel aastal aktiveerub, on asjaolu, et ehkki mahud kukkusid kokku, läks börsidebüüdi teinud aktsiatel hästi. 2016. aastal börsile läinud ettevõtete aktsiate hindade keskmine tõus oli aasta lõpuks 26 protsenti, mis on suurim alates 2013. aastast, kirjutab Institutional Investors.

Renaissance Capital on turule toonud ka börsil kaubeldava fondi (EFT), mis järgib 60 kõige värskema IPO läbi teinud aktsiate hinnaliikumisi. Fond on aasta alguses kerkinud üle üheksa protsendi, võrrelduna S&P 500 indeksi neljaprotsendilise tõusuga sama aja jooksul.

CNBC aktsiauudiste toimetaja Bob Pisani nentis eelmisel nädalal, et tingimused on turul IPOdele soodsad, ja ennustas, et me näeme, et nädalas võib toimuda kuus kuni seitse börsidebüüti.

Tagasi üles