Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ametiühing Eesti Energiale: kollektiivlepe ei ole dokument, mis paneb paika erilised «hüved»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sander Vaikma | FOTO: Peeter Langovits

Vastukaaluks kolmapäeval, 12. aprillil avaldatud Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui seisukohtadele esitab Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit (EEAÜL) vastulause seoses vaidlusega, mis energiaettevõttel on käimas ametiühinguga.

«Alustan sellest, mis on viinud järjest tõsisema vastasseisuni kollektiivläbirääkimistel mõnes Eesti Energia kontserni kuuluvas ettevõttes,» sõnas EEAÜLi esimees Sander Vaikma vastulausena Eesti Energia personalidirektori Tiina Drui eile avaldatud seisukohtadele.

Ametiühingujuhi sõnul on esiteks kohatu jätta kollektiivlepingust muljet kui dokumendist, mis paneb tohutu vastutulekuna töötajatele paika mingid nende jaoks erilised «hüved». «Kollektiivleping oma sisult ja olemuselt ei ole ju midagi muud kui kollektiivne tööleping - tõsi küll, mõningate erisustega -, millega seonduvat reguleerib kollektiivlepingu seadus,» märkis Vaikma.

Ta lisas, et Eesti õiguse kohaselt kehtestab seadusandja ehk riigikogu töötingimuste miinimumnormid, mida tööandja peab täitma igal juhul. «Kui ta seda ei teeks, rikuks ta seadust, millele peab järgnema riiklik sanktsioon,» tähendas Vaikma.

Ametiühingujuhi sõnul on demokraatlikus ühiskonnas töötajatel eelkõige ametiühingute kaudu õigus ja võimalus leppida tööandjaga kokku seadustega tagatud kohustuslikest miinimumidest töötajate jaoks soodsamad tingimused. «Seega on kohatu rääkida mis tahes «hüvedest» (loe: tööandja kingitustest), sest tegemist on tööturu osapoolte kokkuleppega!» nentis Vaikma.

Teisena rõhutab ametiühingujuht, et kokkulepe on väärtus omaette, mis annab tunnistust sellest, et töötajad on ettevõtte juhtkonnale võrdväärsed partnerid. «Kokkulepe tähendab alati kaht asja: esiteks kompromissi enda ja partneri soovide vahel ning teiseks seda, et mõlemad osapooled kannavad ühtmoodi vastutust selle täitmise eest,» lausus Vaikma.

Ta lisas, et seetõttu tagab kokkulepe ettevõtte normaalse toimimise ka juhul, kui see ei pruugi täielikult rahuldada kumbagi osapoolt. «Jutt ettevõtte kehtestatud korrast kui kõigi murede patentravimist on pehmelt öeldes ebapädev argument: kuna selle paneb paika ühepoolselt tööandja, edastab see üheselt mõistetava sõnumi – tööandja ei soovigi arvestada töötajate soovidega,» tähendas Vaikma.

Kolmandana märkis ametiühingujuht, et teda ei veena krokodillipisarad ka töötajate võrdse kohtlemise teemal. «Võrdne kohtlemine on väga tore asi ja ametiühingutel pole selle vastu kunagi midagi olnud. Palun väga – võtame kõigist kehtivatest kollektiivlepingutest soodsaimad sätted, ühendame nad kokku üheks kollektiivlepinguks ja töötajad on rahul,» ütles ta.

Küll aga märkis Vaikma, et kui tööandja sellega ei nõustu, annab see tunnistust soovist peita «ühtlustamise» sildi taha soovi langetada kehtivaid standardeid. «Miks peaksid ametiühingusse koondunud töötajad sellega nõustuma?» küsis Vaikma.

Mis puudutab Eesti Energia kontserni ettevõtete kollektiivlepingute kaasajastamise vajadust, siis kinnitas Vaikma, et ametiühing on nõus selles osas tööandjat aitama, kuna ametiühingul on praegu pooleli Põhjamaade ja Lääne-Euroopa energeetikasektori kollektiivlepingute analüüs.

Küll aga nentis ta, et mingitesse raamidesse ei mahu paraku Eesti Energia demagoogia töötasude küsimuses. «Esiteks, kuidas saab tööandja soovida lülitada nn põhitasu sisse lisatasud, mis on kehtestatud seadusega? Teiseks on selge, et töötajat huvitab eelkõige töötasu kogusumma, mitte nn põhipalk, mida tööandja esindaja üritab kõigest väest kilbile tõsta,» märkis Vaikma.

Ta lisas, et ametiühingu taotletav põhitasu tõus suurendab mõistagi ka kogusummat, mis palgapäeval töötaja pangakontole laekub. «Pole just kõneväärt muutus, kui jutt on isegi 1000- eurosest kuutasust – seda enam, et panka või liisingufirmat huvitab eelkõige töötasu kogusumma, mitte niivõrd osad, millest see koosneb. Kõik see meenutab sõelaga vee kandmist, sest kokkuvõttes ei tõuseks ei töötaja sissetulek ega väheneksid tööandja kulud töötasudele,» lausus Vaikma.

Tema sõnul on ametiühingud ammu väsinud kuulamast tüdimuseni äraleierdatud argumenti, et keegi elab kuskil veel palju halvemini kui teie ja seetõttu peaksite te olema õnnelikud, mitte tänamatud. «Ja lõpetuseks – kahtlemata on tööohutus ja -tervishoid, turvalised töötingimused palga kõrval äärmiselt tähtis valdkond ka töötajate jaoks. Ametiühing on eluliselt huvitatud tõsisest ja sisulisest koostööst tööandjaga nendes küsimustes!» kinnitas Vaikma.

Tema sõnul teebki EEAÜL seetõttu konkreetse ettepaneku. «Leiame kiiresti ühise keele Eesti Energia kontserni ettevõtetes pooli rahuldavate kollektiivlepingute sõlmimiseks ning alustame peale seda esimesel võimalusel kollektiivlepingute nüüdisajastamisega, võttes eeskujuks tingimused, milles on  kokku leppinud Lääne-Euroopa riikide ja Põhjamaade sotsiaalpartnerid,» pakkus Vaikma.

Loe lisaks:

Tagasi üles