Eurodirektiiv päästab veebipoepidajad tagatisrahast
14. oktoober 2008, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeeriumi kinnitusel ei saa kehtestada veebipoodidele reisibüroodes toimivat tagatisrahasüsteemi, et kaitsta raskustesse sattunud netipoodide kliente, sest see oleks vastuolus eurodirektiiviga.
Tarbijakaitseamet saatis kevadel majandusministeeriumile ettepaneku kehtestada ka veebipoodidele turismiäris toimiv tagatisraha või kindlustuse süsteem, mida saaks kasutada juhul, kui pood satub raskustesse ega suuda oma lubadusi täita.
Oma vastuses kinnitab ministeerium, et selle ettepaneku elluviimine läheks vastuollu elektroonilise kaubanduse kohta käiva eurodirektiiviga, mille kohaselt ei tohi infoühiskonna teenuse osutaja asutamist ja tegevust muuta sõltuvaks eelneva loa olemasolust või muust samaväärse mõjuga nõudest.
Tagatisraha nõue kahjustaks ministeeriumi hinnangul Eesti veebipoepidajate konkurentsivõimet võrreldes nende online-kauplejatega, kes tegutsevad teistes liikmesriikides, kuna neile selline nõue ei kohalduks.
Olukorda, kus kaupleja võtab tarbijalt ettemaksu, kuid võib jätta kauba õigel ajal kätte toimetamata, võib ette tulla mitte ainult online-kaubanduses, vaid ka näiteks kauba müümisel näidiste järgi ettetellimise korras, tarbija tellimuse alusel asja valmistamine ja müümine, teatab ministeerium oma vastuses tarbijakaitseametile.
Tarbija riski selliste müügivormide puhul maandab osaliselt võlaõigusseadus, mille kohaselt tarbijat ei või nõuda ettemaksu enam kui poole summa ulatuses kauba ostuhinnast.
Veebilehe sulgemine
Samuti tegi tarbijakaitse ettepaneku anda järelevalveasutusele õiguse nõuda netipoepidajalt veebilehe sulgemist.
Majandusministeeriumi pressiesindaja sõnul on tänaseks jõutud arusaamisele, et regulatsioone muutma ei hakata.
«See praktika, mida tarbijakaitseamet on selliste juhtumite puhul viimasel ajal kasutanud ehk koostöös majanduspolitsei ja prokuratuuriga on pettuste puhul algatatud kriminaalasi,on ennast hästi õigustanud,» kinnitas minitseeriumi pressiesindaja Postimees.ee'le.
Kevadel soovitas tarbijakaitseamet kasutada veebipoodide puhul turismiärist tuttavat tagatisraha või kindlustust. Kuigi poepidajate seas levis kuulujutt 500 000 krooni suurusest tagatisrahast, kinnitas ameti peadirektor Helle Aruniit toona, et see ei vasta tõele.
Aruniit sõnas tookord, et ei ole mõtet määrata kindlat tagatisraha summat, vaid see võiks olla seotud ettevõtte käibega.
Samal teemal loe ka «Tarbijakaitsjad tahaksid internetipoodidele tagatisrahasüsteemi».