Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uus maksuameti juht lubab võidelda maksusüsteemi lihtsuse nimel

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maksuameti värske juht Valdur Laid. | FOTO: Andres Haabu

Rahandusministri poolt teisipäeval maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektoriks nimetatud Valdur Laid asub ametisse 1. juunil, kui lõppeb tema töö Telias. 1990. aastatel Eesti Panga ühe miljardi dollari suuruse välisvahendite portfelli haldamise eest vastutanud mees peab oma esimeseks ülesandeks muuta peatselt vastuvõetav maksumuudatuste pakett kasutamiskõlblikuks.

Miks kandideerisite MTA peadirektori kohale?

Kuna minu roll Soomes Telia juhtimises sai aastavahetusel kokku tõmmatud, siis oli mõtlemise koht. Olin töötanud üle 15 aasta Telia grupi ettevõtetes, isegi eri riikides. Kuna mind kutsus mitu olulist inimest, siis tundus mulle, et MTA on Eestis väga äge asutus ja uuenduslik organisatsioon. Pikaajalised strateegilised plaanid liikuda digitaalse maksuameti ja ettevõtja nõustaja poole pakkusid mulle huvi.

Kas sain õigesti aru, et olite sihtotsingu objekt? Kes teiega rääkisid?

Väga mitu inimest eri aegadel: ministeeriumi poole pealt nii minister kui ka kantsler (Veiko Tali – toim) ning MTA endine peadirektor Marek Helm.

Kas olete praeguseks hetkeks oma Telia ametist prii?

Praegu ma veel vaba ei ole, millest on tingitud ka asjaolu, et alustan MTA juhi ametikohal alles suvel.

Kas teil oli ka muid töökohavalikuid?

Muid valikuid on alati, kuid see roll tundus piisavalt põnev, et konkursi raamides edasi liikuda.

Teie endine kolleeg Valdo Kalm nimetas ühe teie tugevaima omadusena võimet juhtida muutusi. Mida peate oluliseks maksuametis muuta?

Muutustest saan rääkida paremini siis, kui olen juba tööle asunud ja aru saanud, kuidas asjad toimuvad. Ma olen Eesti asjadega küll kursis, kuid olen Eestist koos perega viis aastat eemal olnud ja lähen ka maksuametisse esimest korda.

Kuid näen, et need muudatuste suunad, mida maksuamet juba eelmise juhi käe all on ette võtnud – lihtsustada uue e-maksuameti kaudu veelgi asjaajamist –, on õiged. Maksuamet ei peaks olema ettevõtjatele kontrolliv, vaid just nõuandev organ ning koostöös teiste asutustega, pankade ja ettevõtlusorganisatsioonidega tuleb vähendada aruandlust.

Klienditeenindajana on MTA meeldiv asutus, kuid just uue koalitsiooni maksureformi, eriti panditulumaksu tõttu heidetakse talle ette kartlikku tegutsemist n-ö hallide äriskeemide uurimisel. Väidetavalt kardab ta pikki kohtulahinguid. Kas MTA on muutunud ilmselgelt hallis tsoonis tegutsevate ettevõtjate suhtes liiga pehmeks?

Mul ei ole praegu pädevust seda teemat arutada. Panditulumaksu teema on praegu alles loomisel, mistõttu seda käsitleda pole võimalik.

Kuid selles küsimuses endas peitub vastuolu: kui mingi tegevus toimub hallis tsoonis, siis polegi asjad selged, kas on võimalik sekkuda või mitte. Tuleb selgeks teha, kas asjad on seaduste tasemel piisavalt selged või tuleb neid teemasid just seadustega paremini reguleerida. Niipalju kui mina olen maksuameti asju näinud, nendes valdkondades, kus asjad on selged, ta ka efektiivselt tegutseb.

Palun täpsustage oma mõtet bürokraatia vähendamise kohta. Viimasel ajal on olnud suund pigem vastupidine, sest näiteks käibedeklaratsiooni lisandusid kohustuslikud read 1000 euro suuruste arvete ja autode kohta. Näib, et neid bürokraatlikke ridu tuleb pigem aina juurde.

Siin peab eristama kahte asja. Riigi maksuaugu vähendamiseks tuleb jälile saada ennekõike otse mustas tsoonis asuvatele tehingutele. Pettusekohad tuleb kinni panna.

Pikaajalises plaanis tuleb leida koostöökohad riigi institutsioonide vahel, et vältida korduvalt ühtede ja samade andmete küsimist. Pankade ja ettevõtlusorganisatsioonidega peaks saavutama kokkuleppe, et meil oleks reaalajas kättesaadav kogu informatsioon.

Siin võib heaks eeskujuks tuua füüsiliste isikute tuludeklaratsiooni, mille puhul pole enam tegemist inimese aruandlusega, vaid saame 98-protsendiliselt õige informatsiooni lihtsalt kinnitamiseks. Kuid selleks peaksid nii pangad kui ka ettevõtjad andma maksuametile senisest suurema rolli.

Kas see tähendab ettevõtte raamatupidamise üha suuremat ühendamist MTA serveritega?

Ma ei läheks niikaugele, et pakuksin siin tehnilisi lahendusi, kuid suund peab minema sinnapoole. Ettevõtete toodetav aruandlus peaks olema maksuametile kättesaadav juba tegemise hetkel. Kuid ma olen praegu liiga kaugel köögipoolest, et lihtsaid retsepte anda.

Kuidas paistab Eesti maksuamet näiteks Soomega võrreldes?

Meie paistame väga hästi silma nii digiteerituse, aruandluse lihtsuse kui ka selguse poolest. Ettevõtte juhina ma Soomes selle teemaga palju kokku ei puutunud, kuid eraisiku vaatevinklist on meie maksuamet väga hea.

Milline eriline probleem lasub MTA kohal, millega peate ametisse asudes kohe tegelema?

Ma ei nimetaks neid asju probleemideks, kuid kohe tulevad minu lauale teemad, mis seostuvad Eesti eesistumisega. Euroopa Liidu ulatuses on võimalik palju maksumaksjate raha kokku hoida, kui harmoneerida näiteks tolli infotehnoloogialahendusi. Tolliseadusandlus on suhteliselt hästi harmoneeritud ning seda saaks veel efektiivsemaks muuta, kui iga riik oma lahendustega ise nokitseb. Tark oleks, kui Euroopa kasutaks ühtset lahendust.

Teiseks tuleb peagi hakata väga ruttu ellu viima neid maksumuudatuste pakette, mida praegu ette valmistatakse. Kuid need on lühiajalised teemad. Muud asjad selguvad pärast MTA juhtkonnaga kohtumist.

Kui maksupakett koos kõigi lubatud muudatustega vastu võetakse, siis tavainimese jaoks läheb pilt ikka väga keeruliseks: tekib 6000 maksuastet. Kuidas tuleb sellega toime MTA, kui praegusest lihtsast ja arusaadavast süsteemist midagi järele ei jää?

Maksuameti roll on olla siin partner riigi ja maksumaksja vahel, et inimestele oleks see kokkuvõtteks lihtne ja toimiv. Poliitiline tahe ja seadusemuudatused näitavad valijate tahte elluviimist, kuid maksuastmete hulk iseenesest pole oluline. Inimesele on tähtis, kui palju ta raha kätte saab ning et seal poleks midagi segast.

Ka praegu on tänu tulumaksuvabale miinimumile olukord, kus väiksema sissetulekuga inimesele kujuneb välja tegelikult väga erinev keskmine maksumäär võrreldes väga suure sissetulekuga inimesega. Kuid see ei häiri mitte kedagi.

Kui suudame samasuguse selguse luua ka kavandatavate üksikisiku tulumaksu muudatuste juures, siis ei näe ma probleemi, sest netopalk arvutatakse automaatselt.

Mulle tundub vahel, et annan aru mingile superrobotile, mis annab üpris arusaamatu protsessi tulemusel teada, palju mul mingil aastal raha järele jääb.

Kui süsteem on iseenesest usaldusväärne, siis pole ju midagi katki. Kõiki asju pole võimalik inimesel üksipulgi enda jaoks lahti võtta.

Maksuameti juhina püüan kõigis diskussioonides kaitsta süsteemi lihtsuse põhimõtet. Väga keeruline on tagasi lihtsaks muuta süsteemi, mis on ühel hetkel keeruliseks muudetud. Ma näen väärtust kõiges, mis võimaldab maksuameti teemade ümber säilitada lihtsust.

Valdo Kalm nimetas teie isikuomadustena ausust ja väärtuspõhisust. Kuidas kavatsete väärtustest lähtuvat mõõdupuud maksuameti juhtimisel kasutada?

Olen suhteliselt otsekohene inimene ja sellest, mida ma asjadest arvan, on kohe suhteliselt lihtne aru saada.

Millises palgas kokku leppisite (eelmise peadirektori kuupalk oli 5800 eurot – toim)?

Minu palgatingimused ei erine eelmise peadirektori omadest.

Kas hakkate sõitma eelmiselt peadirektorilt üle tuleva ametiautoga?

Ma ei tea. Arvatavasti.

Millist autot eelistaksite?

Autod ei ole minu jaoks väga tundlik teema.

Kas teil sobiks istuda näiteks Škodasse?

Absoluutselt.

Kommentaar

Valdo Kalm

Tallinna Sadama juhatuse esimees

Valdur Laid oli minu hea kolleeg alates sellest hetkest, kui ta tuli tööle Elioni finantsdirektoriks. Hiljem, kui minust sai EMT juht, võttis tema üle Elioni juhtimise.

Laidi puhul on tegemist väga süsteemse ja analüütilise inimesega, kelle ärikogemus annab talle maksu- ja tolliameti juhtimisel suure eelise. Ta on suurepärane muutuste juhtija.

Laidi iseloomustab vankumatu ausus, kuid seejuures ka n-ö pehmetest väärtustest hoolimine. Ma tahan sellega öelda, et tegemist on väärtuspõhise juhiga, kellele pole iseloomulikud üksnes külmalt pragmaatilised otsused. Tegemist on koostööle orienteeritud inimesega.

Laidi kasuks võis kaalukeele langetada just tema kogemus infotehnoloogiliste lahendustega, sest e-maksuamet on toonud meile väga häid tulemusi. Kuna maksu- ja tolliamet on olnud seni väga hästi juhitud ning tegutseb näoga maksumaksja poole, ootan suure huviga, milliseks kujunevad tema sammud uues ametis.

Infokast

Valdur Laid (47)

Töö

2014–2017 tegevjuht (CEO), TeliaSonera Finland, Helsingi

2012–2014 äriüksuse juht (Vice President), TeliaSonera Broadband Services Finland, Helsingi

2004–2012 juhatuse esimees, Elion Ettevõtted

2002–2003 finantsdirektor, juhatuse liige, Elion Ettevõtted/Eesti Telefon

2001–2002 associate, Barclays Capital, London

1999–2000 direktor, juhatuse liige, Eesti Pank

1994–1999 finantsturgude osakonna juhataja, juhatuse liige (alates 1997), Eesti Pank

1992–1994 portfellihaldur, finantsturgude osakond, Eesti Pank

Haridus

2001–2001 High Performance Leadership, MBA, IMD (International Institute for Management Development), Lausanne, Šveits

1987–1993 Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, cum laude

Tagasi üles