Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas kogenud juhil on vahet, mis valdkonda juhtida?

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Valdo Kalm. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eestis on hulk juhte, kes sujuvalt ühest valdkonnast teise liiguvad. Kas tõesti on ükskõik, kas juhtida saapavabrikut või mõnd kõrgtehnoloogial põhinevat ettevõtet?

EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja professor Tiit Elenurm nentis, et pikalt samas valdkonnas tegutsenud juht ei pruugi näha suurt pilti ja tajuda muudatuste tuuli. «Teda ähvardab edu lõks ehk püüe teha sama asja lihtsalt natuke paremini olukorras, kus ärimudelit tuleks radikaalselt uuendada,» rääkis Elenurm.

Viimastel aastatel on ka juhtimise magistriõppes hakatud arendama kindlale sihtgrupile suunatud programme nagu ettevõtlus, innovatsioon või digitaalne äri. On tõdetud, et juht, kes saab hästi hakkama väljakujunenud suurettevõttes, ei sobi sageli eestvedajaks tehnoloogiapõhisesse idufirmasse, kus juhilt eeldatakse ka konkreetse ärimudeli ja sihtklientuuri tunnetust ning tehnoloogia arendustöö vahetut juhtimist.

-Kas on vahet, mida juhtida? Vastavad kauaaegsed juhid.

Peeter Tohver / Arno Saar / Õhtuleht

-Peeter Tohver (57)

-Juhikohad alates varasemast: Talleksi tsehhijuhataja, ASi Juveel asedirektor, majandusministeeriumi asekantsler, Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees, turvafirmade Falck Eesti, US Invest ja G4S Ida-Euroopa regiooni tegevjuht, Moskva linna transpordiameti juhi nõunik ja tasulise parkimise projektijuht, ASi Mainor juhatuse esimees. Praegu Velström Vallner Tohver OÜ (pakub mobiilse juhtimise teenust ettevõtetele) partner.

-Vahe on alati olemas, kuna kõik ettevõtted on erinevad. Peamine ja ammendamatu ressurss on juhi oskus luua töötavaid ehk motiveeritud meeskondi. Kui sellega on juhil kõik korras, siis suudab ta tõesti juhtida väga erinevaid ettevõtteid.

Enda suuremateks saavutusteks pean suurte organisatsioonide ühendamist, erinevate ettevõtete kultuuride liitmist, nagu näiteks Falck ja G4S, samuti praeguse Tallinna Kaubamaja ja  Selveri loomist. Huvitav oli ka Moskva tasulise parkimise ala loomine.

Ettevõtte tegevjuhi üks suuremaid väljakutseid on oskus siduda omanike strateegilised eesmärgid ja ettevõtte potentsiaal üheks tervikuks. Omanik peab tunnetama, et tema visiooni täidetakse ja ettevõtte töötajad peavad uskuma, et eesmärgid on täidetavad. Uuele kohale asudes mõtlen ikka, kas suudan ettevõttele midagi anda ja omanike ootusi täita?

Liiga pikalt ühele kohale jäädes võib kaduda motivatsioon töö tegemise ja selle põnevuse mõttes. Eks paljud leiavad ennast mugavustsoonist, kus käiakse tööl, et saada head raha. Arvan, et ühel juhikohal võiks olla maksimaalselt viis aastat, vahel piisab ehk kolmestki.

Piret Mürk-Dubout / Foto: Liis Treimann

-Piret Mürk-Dubout (46)

-Töötanud pikalt ajakirjanduses: ajalehes Sakala, ETVs, CNNis ja RTVs. Seejärel vanemprojektijuht Hill and Knowlton Eesti ASis ja siseministeeriumis avalike suhete osakonna juht. 1999–2011 seotud Eesti Telekomi ettevõtetega: Elion Ettevõtted ASi kommunikatsioonidirektor, EMT turundusdirektor ja juhatuse liige, ASi Eesti Telekom strateegiadirektor turunduse ja müügi alal, TeliaSonera AB asepresident ning erakliendi ja turundusüksuse direktor. Praegu ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees.

-Igal valdkonnal ja organisatsioonil on siiski oma eripärad: väärtused, valdkonna konkurentsitihedus ja mõjurite hulk. Majandus- ja jätkusuutlikkuse hoovad on aga sõltumata ettevõttest tõesti üsna sarnased. Juhtimine on trendide tunnetamise, faktide analüüsi, fookuste seadmise ja loomingulisuse sümbioos, mille headusele saab anda hinnangu vaid tulemuslikkus.

Liiga kaua ühel kohal olles on alati oht muganeda, muutuda nn riskipimedaks. See võib, kuid ei pea tingimata juhtuma. Kas kinni tasub hakata igasugusest pakkumisest? See on ikka igaühe enese otsustada, milliseid valikuid elus teha.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Foto: Mihkel Maripuu

-Valdo Kalm (50)

-Eesti Telekomi, Elioni, EMT ja Eesti Telefoni tegevjuht. Praegu Tallinna Sadama juhatuse esimees.

-Olgugi et inimeste juhtimisel kehtivad samad põhimõtted, on valdkonna tundmine minu arvates heaks juhiks olemisel äärmisel oluline – sa pead aru saama, millist äri ja protsesse sa juhid. Meie kiiresti muutuvas keskkonnas peab hea juht tundma valdkonda, et teha tarku otsuseid.

Tallinna Sadama etteotsa asudes ma mingit hirmu ei tundnud. Teadsin, et tegemist on suure potentsiaaliga ettevõttega ja üldjoontes on läinud ootuspäraselt.

Ühele juhikohale pidama jäädes on oht eelkõige see, kui juht ei võta muutusi ette ja ei käi ajaga kaasas. Kindlasti ei tasu kinni hakata igasugusest pakkumisest. Peab olema huvi valdkonna vastu ja nägema ka ettevõtte potentsiaali ja võimalusi.

Sirje Potisepp / Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

-Sirje Potisepp (55)

-ASi Remedia tootmisala juhataja, turustusosakonna juhataja, kommertsdirektor, ASi Termak nõukogu liige, Põhja-Tallinna linnaosa vanem. Praegu Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liige.

-Leian, et üldjuhtimises pole vahet, kas oled saapa- või kommivabriku juht. Kuid kui on spetsiifiline valdkond, näiteks mõni ITga seotud ettevõte, siis on vahe sees küll ja eeldab spetsiifilisemaid erialaseid teadmisi.

Minul olid kõige drastilisemad muutused lühikese aja, sisuliselt vaid aasta jooksul. Seetõttu oli ka päris raske. Nimelt tegin kannapöörde Remediast lahkudes. Olime selle koos kauaaegse meeskonnaga üles ehitanud ja ma siirdusin kutse peale avalikku sektorisse Põhja-Tallinna linnaosa vanemaks. Kuna see osutus poliitiliseks ametikohaks ning võimule jäi peale valimisi üks teine erakond, kutsuti mind Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhiks. Tulla eraettevõtlusest avalikku sektorisse on juba väga suur muutus ning sealt omakorda kolmandasse sektorisse veel suurem.

Juhil peavad silmad särama ja tal peab olema suur tahe oma tööd hästi teha. Kui seda enam ei ole, siis tuleb ringi vaadata. Tegelikult peaksid inimesed ikka liikuma ja konkreetset aega on raske paika panna. Ma ei ole päris nõus teooriatega, mis ütlevad, et kolm kuni viis aastat või siis viis kuni seitse aastat on kriitiline piir ühes ametis. Kui ikka tunned, et teed õiget asja ja tööl igav ei ole ning tulemused näha, võid veel kauemgi edasi tegutseda.

Mart Luik /  Marianne Loorents/Virumaa Teataja

-Mart Luik (46)

-Tegevjuht erinevates ajakirjandusväljaannetes: Kulutaja, EPL, Sõnumileht, TV3 Eesti, DTV Viasat (Venemaa), TV3 (Sloveenia), Ajakirjade Kirjastus, Postimees, Rock Cafe. Praegu Tallinna Sadama nõukogu liige ja Eesti Lihatööstuse tegevjuht.

-Põhimõtteliselt pole tõesti vahet, millist ettevõtet juhtida. Minu arvates on heale juhile vaja laias laastus kolme-nelja väga olulist asja ja kõik need on universaalsed nõudmised. Esiteks on tarvis oskust luua visiooni ja seda edastada, mis on paljuski õpitav. Teiseks võimet mõjutada teisi inimesi koos endaga seda visiooni ellu viima. Kolmandaks kulub ära oskus kuulata, mis on ju õpitav, ja neljandaks meelekindlus otsustatut ellu viia, mis on jälle pigem kaasasündinud isikuomadus.

Mingit hirmu praegust kohta vastu võttes ma ei tundnud, sest lihatööstus pole siiski raketiteadus. Mis mind selles ametis tagant tõukab, on võimalus üks tööstus uuesti üles ehitada. Asjade käivitamine, ehitamine ja ümberpööramine on kahtlemata inspireeriv.

Uut väljakutset tuleb minna otsima siis, kui juht vaatab hommikul peeglisse ja tunnistab endale ausalt, et tal pole oma juhitavale organisatsioonile midagi anda. Mõnel juhil kulub selleks 15 aastat, aga Z-põlvkond tuleb tööjõuturule ja  nemad kaugemale kui paar aastat üldse plaane ei tee.

Kõik ettevõtted, mida olen juhtinud, on olnud põnevad kogemused. Hea soe tunne on vaadata ka hiljem kõrvalt neid organisatsioone, mille arengusse olen panustanud. Ehk ainult Rock Cafe omanike tüli on ainus «põnevus», mis oleks võinud mu elus olemata olla.

Tagasi üles