Vare: Eesti peaks saama mõjutada ESMi laenuraha saajaid

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare.
Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare. Foto: Peeter Langovits.

Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare leiab, et Eesti osalemine Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESMi) paketis 148 miljoni euroga ei ole probleem ning riik suudab sellise panusega kenasti toime tulla.


Tema sõnul tekitab muret pigem see, mis võib edasi saada, sest teoreetiliselt võib Eesti ESMis kokku osaleda ca 1,3 miljardi eurose panusega. See aga moodustab riigi SKT-st ca 9 protsenti ning selline summa on Eesti jaoks juba üsna tuntav.  

Seetõttu leiab Vare, et nii nagu igal laenuandjal, peaks ka Eestil ESMis osalemise juures olema väga tugev sõnaõigus selle suhtes, kuidas laenatavat raha võlgadesse sattunud riigid kasutama peaksid. Teisisõnu peaks olema paigas väga selge kontrolli- ja sunnimehhanism.

Vare tõi näite, et kui riik otsustab oma maksumaksjate raha suunata näiteks kreeklaste abistamiseks, kuid Kreekas loobitakse tänavatel endiselt Molotovi kokteile, ei saa sellise asjaga kuidagi rahul olla.

«Meil peaks olema võimalus tõsiselt mõjutada raha saajaid. Kui see raha ei lähe asja ette, võib tekkida olukord, kus raha tuleb edaspidi üha juurde anda. Selleks ongi vaja kontrollimehhanismi,» märkis Vare.

Arengufondi nõukogu esimehe sõnul on sellise kontrolli vajalikkust rõhutanud ka Saksamaa, kellega Eestil oleks mõistlik n-ö ühes paadis püsida. 

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles