Suhkrumaks kergitab jookide hindu märgatavalt

Eestis on suhkrurikkad mitte ainult limonaadid, vaid ka piimatooted. Foto: Liis Treimann

Rahandusminister Sven Sester soovib karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele astmelist suhkrumaksu, mis jääb vahemikku 20-36 senti liitri kohta; riigieelarvesse oodatakse sellest alates 2018. aastast tulu 24 miljonit eurot.

Peale maksumuudatust tõuseks vahemikus 5 kuni 8 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti. Näiteks kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurot tõuseb 65 protsenti hinnani 2,63 eurot.

Tarbija tervisekäitumise analüüs tõi välja, et tarbija tervisekäitumise mõjutamiseks peab maks olema rakendatud selliselt, et maksumäär tõstab toote ruumalaühiku hinda vähemalt 20 protsenti, märkis Sester kolmapäeval valitsuskabinetile esitatud ettepanekutes. Selleks, et maks motiveeriks tootjaid toodete retseptides vähendama suhkrut, peab maks olema Sesteri sõnul progresseeruvalt astmeline. Maksuastmete piiri tõmbamine lähtub nii-öelda tervislikkusest ja ebatervislikkusest.

Pooleliitrise karastusjoogi näitel ületatakse ühe toote tarbimisel ideaalne suhkrukogus juba siis, kui joogi suhkrusisaldus on üle 5 grammi 100 milliliitri kohta. Seega soovib rahandusminister kehtestada maksu 20 senti liitri kohta karastusjoogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5 kuni 8 grammi 100 milliliitri kohta.

Enamus karastusjooke sisaldavad aga suhkrut vahemikus 9,6-11,09 grammi 100 milliliitri kohta, mis on ministeeriumi hinnangul juba ebatervislik toode, mistõttu üle 8 grammise suhkru kontsentratsiooniga toote maksustamismäär oleks 36 senti liitri kohta.Magusainetega magustatud jookidele kohaldatakse ühte maksumäära astet 20 senti olenemata magusaine kontsentratsioonist.

Selleks et tootjad jõuaks retsepte muuta ja tarbijad uute toodetega kohaneda, soovib Sester maksumäärasid ajatada karastusjoogile, mis sisaldab suhkrut 8 grammi 100 milliliitri kohta või enam. Seega oleks 2018. aastast maksumäär 36 senti joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aastast kohalduks selline määr joogile, mis sisaldab suhkrut 9 grammi 100 milliliitri kohta või enam ning 2020. aastast karastusjoogile, mis sisaldavad suhkrut 8 grammi või enam 100 milliliitri kohta.

Juhul kui lisamata suhkruga mahlad maksustatakse samuti, kui 50 protsenti kõrgema maksumääraga maksustatud karastusjookidest ja mahladest liigub keskmisesse kategooriasse, kui 10 protsenti keskmise maksumääraga maksutatud jookidest liigub igal aastal madalamasse kategooriasse on prognoositav laekumine koos käibemaksuga 2018. ja 2019. aastal 24 miljonit eurot ja 2020. aastal 25 miljonit eurot.

Juhul kui Eesti otsustab maksust vabastada lisamata suhkruga mahlad, tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile taotlus riigiabi andmise loa saamiseks.