Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

BLOGI Janek Mäggi finantskonverentsil: kasumist ära räägi isegi abikaasale

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Suhtekorraldaja Janek Mäggi | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Edust on parem vaikida, märkis Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi Pärnu finantskonverentsi teise päeva lõpus esinedes.

«Uhkustada ei maksa ei kõrge ega madala palgaga. Kui see on liiga kõrge, tekitab see kadedust ja soovi samale turule siseneda. Kui palgad on liiga madalad, siis viib rahulolematus revolutsioonini,» selgitas Mäggi palgaküsimust ettevõtja seisukohast.

Kõik numbrid, mis ettevõttest välja lähevad annavad mingi signaali. «See signaal, mis sa turule annad, paneb paljud asjad liikuma.» Vahel firmad hooplevad numbritega, kuid nende taga on tühjus- varad on kunstlikult üles hinnatud.

Õige kasum on Mäggi sõnul see, mida keegi ei saa ära võtta. «Kõige parem on, kui keegi ei tea, et sul üldse on midagi või järgi jääb. See olgu saladus. Parim tunnustus on hingerahu.»

Maksumuudatuste valusaim mõju uuel aastal

Riigikogu liige Aivar Sõerd siunas täna konverentsil esinedes valitsuse maksumuudatusi ning tõi välja, kuidas inimestel võib maksukoormus vastu ootusi hoopis kasvada.

Aivar Sõerd. Foto: erakogu

«Mina ei ole aru saanud, kuidas maksukoormuse tõus majandust elavdab,» rääkis Sõerd ja lisas, et maksumuudatuste kommunikatsioon on olnud eksitav. «Räägiti, et töötajad, kes saavad palka alla 1200 euro kuus, neile on maksuvaba tulu 500 eurot,» sõnas ta.

«Seadus räägib aga aastatuludest. Maksuvaba miinimumi astme määramisel on palk ainult üks osa ja sinna arvestatakse tulusid, mida üksikisiku puhul üldse ei maksustata, näiteks dividende. Inimestel on raske aru saada, kuidas tema maksuvaba tulu kujuneb. Inimesi, keda järgmisel kevadel tabab pettumus, on palju,» on Sõerd veendunud.

Raskeks läheb siis, kui inimesed ja raha olemas

Väikeinvestor ja Tuleva tänane kommunikatsioonijuht Kristi Saare rääkis eile õhtul Pärnu finantskonverentsil esinedes, et idee elluviimine läheb keeruliseks alles siis, kui inimesed ja raha on leitud.

Kristi Saare. / PP

«Esiteks on vaja inimesi ning neid võiks olla rohkem kui üks. Tuleva puhul oli asutajaid 22. Teiseks on vaja raha, Tulevalt nõuti kolm miljonit eurot, et pensionifondi käivitada. Kui inimesed ja raha on leitud, alles siis läheb keeruliseks,» kirjeldas Kristi Saare.

«Tuleb läbi närida kõigest, mis juba on olemas. Dokumentatsiooni toodetakse 50 lehekülge päevas. 1 inimene ei suuda seda läbi töötada,» rääkis ta Tuleva loomisest. Saare sõnul on väga palju juriste ja finantseksperte väga palju tunde tööd teinud, et Eesti pensionisüsteemi mõista, et leida õige koht, kust mõjutama hakata.

Circle K-ga kordub sama, mis EMT lepatriinuga

Kuna seni Statoili nime all tegutsenud Norra kütusefirma võtab pärast Kanada firma all minekut üle Circle K nime ja brändingu, siis sarnaselt EMT lepatriinu ärakaotamisega ei meeldi ka praegu uus kaubamärk mitte kellelegi, märkis eile ettevõtte endine finantsjuht Paavo Siiman.

EMT endine logo. Foto: Elmo Riig/Sakala

Seni Statoli nime all tegutsenud Norra päritolu kütuseettevõte peab senisest kaubamärgist nüüd loobuma, uueks nimeks saab pärast kanadalaste omandusse minekut Circle K. «Esialgu oli põnev vaadata, kuidas norrakad ja põhjaameeriklased ühte tuppa ära mahtusid, tempod olid väga erinevad,» rääkis Circle K endine finantsjuht Paa

vo Siiman Pärnus. Uut kaubamärki tutvustades on Siimani sõnul vastus alati hämmeldus.

«Cirkle K ei meeldi kellelegi. Kui EMT lepatriinu ära võeti, oli see ka minu jaoks karjuv füüsiline vägivald. Tegelikult sobib see K aga väga hästi,» rääkis Siiman. «Kohv, kütus ja kabanoss,» selgitas ta.

Ettepanek: detailsed eelarved võiks üle parda visata

Ettevõtte detailse eelarve võiks üle parda visata, pakkus eile finantskonverentsil esinenud Beyond Budgeting Roundtable'i juhatuse esimees Bjarte Bogsnes.

Isereguleerivad juhtimismudelid on tänapäeva organisatsioonides tema sõnul üha tavalisemad. «Norra IT ettevõttel Miles ei ole eelarvet ega eesmärke. Nad lihtsalt kasvavad nagu sõgedad,» tõi Bogsnes näite.

«Handelsbanken viskas eelarve üle parda juba 1972. aastal. Nad ka prognoosivad väga harva. Ühelegi inimesele ei maksta isikulisi boonuseid, ainult meeskonnale.  Neil on läinud konkurentidest paremini igal aastal. Neil ei ole kunagi olnud vaja riigiabi,» lisas ta.

Kastivabriku direktor on igale töötajale tragöödia

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi leidis oma eilses ettekandes, et kontrolliv ja kamandav juhtimisstiil on põhjus, mis ei lase Eesti ettevõtetel ja riigil kasvada.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Foto: Arno Saar/Õhtuleht

«Juhtimiskultuuri muutus on paratamatu ning üha olulisem on unikaalsete lahenduste leidmine. Muutunud on ka see, mida me tööks peame,» rääkis Veskimägi. Kõige paremini töötavad need inimesed, kellele meeldib see, mida nad teevad ja nad ei tööta palga pärast.

Seetõttu on oluline mõista, et kamandavate ja käsitavate juhtide aeg on möödas. «Meil on piisavalt palju kastivabriku direktori tüüpi juhte, ja selline command and control  juhtimisstiil on põhjus, mis ei lase meil ettevõtete ja ka riigina kasvada,» toonitas Veskimägi.

«Seda tüüpi juhtimine on surnud ja see ei peaks olema meie organisatsioonides. See ei ole mitte ainult nende inimeste isiklik tragöödia vaid kõigi inimeste tragöödia.»

Hansson: oleme jõudnud tavatusse olukorda

Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti Panga presidendi Ardo Hansson rääkis enne seda, et Eesti majandus on tavatus olukorras, kuna vaatamata nõrgale majanduskasvule on nõudlus töötajate järele üha suurem.

«Hõive määr on meil juba kõrgem kui Soomes ja Euroopa Liidus keskmiselt,» lisas Hansson. «Seejuures on hõive ajaloo kõrgeim, töötus on madal, palgad kasvavad,» märkis ta. See on tema kinnitusel ka põhjus, miks ei ole Eestis hea mõte see, kui valitsus hakkaks sisenõudlust turgutama ja prooviks nii majanduskasvule kaasa aidata.

Ettevõtted juba niigi maadlevad kasumlikkuse hoidmisega, kuna palgad kasvavad tootlikusest kiiremini ning kasvava nõudlusega kaasnevad veelgi suuremad tööjõukulud võiksid mõne ettevõtte pankrotti viia.

Majanduskasv on illusioon

Financial Timesi majandustoimetaja Chris Giles rääkis neljapäeval Pärnu finantskonverentsi alguses, et inimesed kogu maailmas on majanduskasvus pettunud, kuna oodatakse kasvu, mida kunagi ei tule. Ta märkis, et nii Euroopa kui maailma majandusest räägitakse viimastel aastatel väga tumedates toonides.

«Räägitakse, et Euroopa ei suuda oma probleemidega toime tulla. Itaaliat mainitakse kui järgmist riiki, mis Euroopa Liidust lahkub. Hollandi valimiste puhul oli kogu tähelepanu Geert Wildersil ja mitte neil, kes tegelikult valimised võitsid,» kirjeldas ta.

«Tegelikult on praegu Euroopas väga sujuv kasv, see on olnud stabiilne 15 kvartalit järjest. Tarbijate kindlustunne ei ole nii kõrge olnud 2007. aastast,» nentis Financial Timesi majandustoimetaja.

Sel aastal 19. korda toimuva Pärnu finantskonverentsi alateema on «Täna on homme». Piltlikult öeldes võtab konverents teleskoobi ja suunab selle homsesse päeva. Olulisemad märksõnad, mis tänavust konverentsi iseloomustavad, on tulevikutrendid, efektiivsus ja finantsjuhi erinevad rollid.

Konverentsil astuvad ettekannetega üles Eesti Panga president Ardo Hansson, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Deloitte Eesti partner ja vandeaudiitor Veiko Hintsov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollpoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Redgate Capitali seeniorpartner Aare Tammemäe, Fundwise'i tegevjuht Henri Laupmaa ja paljud teised.

Siit näeb kogu konverentsi programmi.

Postimees teeb eile alanud ja täna jätkuvalt finantskonverentsilt ka otseblogi. Loe lähemalt allpool.

Tagasi üles