Elektriohutusalased soovitused kõlavad kurtidele kõrvadele

Jüri Laurson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Laurson
Jüri Laurson Foto: Erakogu

Lõviosa õnnetusi elektriseadmetega toimub kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased  ennetussoovitused ja õpetussõnad ei ole jõudnud inimesteni, kirjutab volitatud elektriinsener Jüri Laurson.

Elekter on saanud meile tänapäeval asendamatuks abimeheks. Elektripaigaldise korrasolek  kindlustab  inimesele  parima  elu -  ja  varakindlustuse  ning  tagab  vaimse  ja  materiaalse  kultuuri  säilivuse.

«Seadme  ohutuse  seaduse» normdokumentide järgi, mis  kehtib  alates  01.07.2015. aastast, peavad küll elektripaigaldised olema ehitatud nii, et nende kasutamine ei kutsuks esile mingit ohtu inimesele, varale ega keskkonnale.

Ajapikku elektripaigaldis vananeb ja võib põhjustada õnnetusi. Turvalisuses  selguse saamiseks ;ja  õnnetuste  vältimiseks tuleb «Seadme ohutuse seaduse»  kohaselt kasutuses olevate elektripaigaldiste korrasolekut lasta korraliselt kontrollida. Tehnilist kontrolli võivad teostada vastavad firmad. 

Arusaamatuste vältimiseks on kõige kindlam lasta oma elektripaigaldist kontrollida sõltumatul, selleks spetsialiseerunud akrediteeritud kontrollasutusel.  

Vastasel korral võib juhtuda, et kui sama ettevõte projekteerib, ehitab, kontrollib ja väljastab ka kasutusloa, võib mõni vigane koht jääda tuvastamata ning  põhjustada õnnetuse.

«Seadme ohutuse seadus,» paneb elektripaigaldise korrasoleku kohustuse ja vastutuse ehitise  valdajale. Elektrit käsitletakse kõrgema ohu allikana ja seetõttu on ohutusnõuete eiramine peamisteks õnnetuste põhjusteks.  

Elektriohutusnõuete vältimise õpetamine ja sellest rääkimine on TJA  statistika  põhjal  lausa  hädavajalik, kuid paljudele  tundub  see  kahjuks  ülearusena.  Elektriga seotuid õnnetusi esineb väikese Eesti kohta liialt palju.

Statistika andmetel toimus 2016. aastal 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, kus hukkus  4 inimest, tõsiselt sai kannatada 8 ja kergemalt 42  inimest.  

Kodudes toimunud õnnetuste põhjusteks on olnud elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus remonttöödel, samuti katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamine mitteettenähtud otstarbel.  

Seejuures 78 protsenti õnnetustest toimus kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased  ennetussoovitused ja õpetussõnad ei ole jõudnud elanike kurtide kõrvadeni.  

Õnnetusjuhtumitest  22 protsenti olid tööõnnetused, mille põhjustas elektritööde käigus ohutusnõuete eiramine. Võrreldes 2014.  aastaga , kus  inimestega juhtus 50 elektriõnnetust, toimus 2016. aastal 4  õnnetust rohkem. Põhjuseks on paljude  omanike raske majanduslik olukord, mis takistab vanades majades elektripaigaldist  kaasajastama.  

Vaatamata elektriohule, kasutavad nad aga kaasaegseid elektrilisi kodumasinaid ja seadmeid nagu  elektripliite, pesumasinaid, külmikuid, soojaveeboilerid, veekeetjaid, arvuteid jne, mis kõik nõuavad elektripaigaldises kaitsejuhi olemasolu.  

Kurja juur on alguse saanud erastamise ja tagastamise käigust, kus inimesed said eluruumide või tagastatud majade omanikuks, milles elektripaigaldis oli siis  juba vana ja ei vastanud kaasaja nõuetele. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles