Hinnatõus oli suurim toiduainetööstuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötleva tööstuse tootjahinnad kerkisid veebruaris statistikaameti andmetel 0,1 protsenti, aastane hinnatõus aeglustus 5,4 protsendini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Karel Lemberi kinnitusel püsib toiduainetööstus jätkuvalt suurema hinnatõusuga sektorite seas, aastaga on hinnad tõusnud 9,2 protsenti.
Alamsektoritest ei ole Lemberi kinnitusel üldise hinnatõusuga kaasa läinud lihatööstused ning puu- ja köögivilja töötlemise ja säilitamisega tegelevad ettevõtted, kus hinnad olid aastatagusest ajast vastavalt 2 ja 3 protsendi võrra madalamad.
«Seni toiduainetööstuses hinnatõusu vedanud piimandussektoris on hakanud olukord rahunema ning kuine hinnatõus jäi veebruaris alla protsendi. Samuti on viimastel kuudel peatunud piima kokkuostuhindade kasv, mistõttu võib eeldada ka piimatööstuste väljamüügihindade stabiliseerumist,» sõnas ta.
Metallide hinnatõus maailmaturul on Lemberi sõnul viinud üles tootjahinnad metalltoodete tootmises, see on kasvanud 11 protsenti. Viimased pool aastat on hinnad püsinud siiski stabiilsena ning aastane hinnatõus on aeglustunud. Ka elektriseadmete hinnad on kasvanud 8,9 protsenti, kuid suurem hüpe toimus pea aasta tagasi.
Jaanuariga võrreldes kasvasid enam kui 1 protsendi võrra tootjahinnad keemiatööstuses, kus aastane oli 7,3 protsenti ning ehitusmaterjalide tootmises, kus aastane kasv oli 7,9 protsenti.
Keskmisest rohkem oli hindade kasvu ootavaid ettevõtteid jätkuvalt keemiatööstuses ja mööblitööstuses, samas mööblitootjate seas on sarnaselt puidutööstusega hinnatõusu ootused kuust kuusse vähenenud.
Praeguseks avaldatud andmete põhjal võib Lemberi kinnitusel aga eeldada, et Eesti tootjate hinnad on aastaga tõusnud sama palju kui ELi riikides keskmiselt.