New Yorgis kerkivad kliimasoojenemise kindlad pilvelõhkujad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
American Copper Buildings pilvelõhkujad New Yorgis
American Copper Buildings pilvelõhkujad New Yorgis Foto: DON EMMERT/AFP

Linnas, kus pilvelõhkujad on täiesti tavaline vaatepilt, ei avalda tavaliselt mõne uue ehitamine väga suurt muljet, küll aga on East Riveri jõe kaldale kerkivad kortermajad selles suhtes ikkagi erilised.

Kahe tornmaja, mis mahutavad endas 764 korterit, ehitajaks on American Copper Buildings. Hoonete projekteerimisega tehti algust vahetult pärast seda, kui orkaan Sandy oli New Yorgist 2012. aasta oktoobris üle käinud, mistõttu otsustati nende ehitamisel võtta arvesse, et majad oleks kliimasoojenemisest tingitud kõrvalmõjude ja ohtude kindlamad, kui seniehitatud hooned.

2012. aasta orkaani tõttu suri New Yorgis üle 40 inimese. Maa-ala, kuhu American Copper Buildings tornmaju ehitab, osteti vahetult enne seda ja pärast orkaani oli see niiviisi üle ujutatud, et seal oleks saanud vabalt paadiga sõita, kirjeldas ettevõtte juht Simon Koster. «Samas me täielikult teadvustasime endale, et midagi sellist võib uuesti juhtuda, mistõttu andsime me projekteerijatele täiesti vabad käed,» lisas ta.

Üks peamisi uuendusi, mis nende tornmajade ehitamisel arvesse võeti, oli see, et majade elanikele säiliks elektrivool võimalikult kaua, isegi kui linnas on mingit liiki elektrikatkestus. Nii jäeti projektist välja kõrgeimate korruste miljonivaatega katusekorterid. Sinna otsustati teha ruumi gaasigeneraatoritele, mis peaks varustama maja elektriga ka siis, kui ülejäänud süsteem on maas.

Nii on iga korter varustatud kahe elektrisüsteemiga. Varugeneraatori süsteemiga on muuhulgas ühendatud ka külmikud, mis võimaldaks neil elektrikatkestuste korral siiski edasi töötada. Ka on võimalik selle arvelt laadida telefone.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, mis tavaliselt ehitatakse majade keldrikorrusele, on nendes majades paigaldatud esimesele korrusele, umbes seitse meetrit tänavasillutisest kõrgemale, vähendamaks igasugust ohtu, mida võivad neile kujutada üleujutused.

Lisaks elektrisüsteemi muudatustele mõtlesid arhitektid ka lahendustele, kuidas majas oleks võimalik tagada ligipääs joogiveele ja säilitada mõistlik temperatuur ka igasuguste väliste keskkonnamõjude korral. 

Kõige odavama ühetoalise korteri üür selles majas algab 3000 dollarist ehk 2776,5 eurost kuus. Sellesse on arvestatud muuhulgas ka ligipääs majas asuvale ujulale ning terrassile, kust on vaade Empire State Buildingule.

Küll aga võib sellistele lahendustele tulevikus ootamatuid takistusi seada USA tänase presidendi Donald Trumpi kliimapoliitika, kuivõrd ta ei pea oluliseks ei kliimasoojenemise mõjude uurimist ega sellele raha eraldamist.

See võib aga uurimisasutuse Resilient Design Institute juhi Alex Wilsoni sõnul oluliselt nõrgendada andmete kogumist nende piirkondade kohta, kus infrastruktuur on nõrgim ja ehitised vajaks enim tähelepanu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles