Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

SEB nädalakommentaar: tagasi normaalse rahapoliitika juurde

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
USA Föderaalreservi juht Janet Yellen. | FOTO: YURI GRIPAS/REUTERS/Scanpic

Finantskriisi järgne madalseis maailmamajanduses on sundinud keskpankasid rakendama äärmuslikke vahendeid, et raharinglust elavdada. Majanduskliima paranemine viimastel kuudel toidab usku, et «normaalne» rahapoliitika, kus raha taas väärtust omab, on naasmas, kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui USA on sellesuunalise kursi juba valinud, siis esimesi kõhklevaid samme võib oodata ka Euroopas. Ootuspäraselt teatas USA föderaalreserv eelmisel nädalal, et tõstab üleöö­laenudele kehtestatud intressimäära 0,25 protsendi võrra 1 protsendini.

Lisaks leidis kinnitust turuosaliste ootus, et 2017. aastal tõstetakse baasintressi kokku kolmel korral. Finantskriisi järel pikalt rekordiliselt madalal püsinud baasintressi tõstmist alustas föderaalreserv alles 2015. aasta detsembris, kuid on nüüdseks tempot tõstnud – eelmine tõus toimus kõigest kolm kuud tagasi.

Föderaalreservi kiirem tegutsemine intressimäärade normaliseerimisel on põhjustatud kartusest, et inflatsioon võib peagi järsult hoogustuda. Kui iseloomustada majanduse tervist läbi tööpuuduse, siis on USA tööturg käinud täispööretele juba mõnda aega. Viimastel kuudel 4,6 kuni 4,8 protsendi vahele jäänud töötuse määr on mitmete analüütikute hinnangul allpool loomulikku taset, mis soodustab inflatsiooni kiirenemist.

Eelkõige nafta hinna taastumise tõttu on inflatsioon tõepoolest jõuliselt naasnud. Veebruaris küündis USA tarbijahinnaindeksi (THI) kasv lausa 2,8 protsendini. Jättes välja volatiilsed energiatooted ja toiduained, on tarbijahindade kasv olnud mõistagi stabiilsem, kuid ületanud 2 protsendi taset juba 2015. aasta lõpust.

Föderaalreserv ei ole seni aktiivsemalt sekkunud põhjusel, et hinnastabiilsuse tagamisel kaustatakse sihikuna tavapärase THI asemel Bureau of Economic Analysis poolt koostatavat eratarbimiskulude indeksit (PCE), mis võtab lisaks majapidamiste otsestele kuludele arvesse ka hindasid, mille tarbijad maksavad kinni kaudselt, näiteks ravikindlustuse kaudu hüvitatavad meditsiiniteenused. PCE aastakasv on viimastel kuudel küündinud 1,7 protsendini.

Muutuseid on oodata ka Euroopas

Ühendriikidest veelgi ebakonventsionaalsemat rahapoliitikat ajanud eurotsoonis on intressi­määrade taastumist peetud siiani kaugeks tulevikuks.

Samas on euroala majandus saatnud viimastel kuudel positiivseid signaale, mis on sundinud analüütikuid võtma rahaliidu lähituleviku osas optimistlikumat vaadet. Euroala tööstustoodang on suurim 2011. aastast, ekspordi kasv kiirenenud ja jaekaubanduse maht tublisti üle kriisieelse taseme.

Paranenud on ka mitmed nö sentimendiindikaatorid: Markit’i ostujuhtide indeks on sellel aastal olnud rekordilisel 55 punkti tasemel, kõrge on ka Euroopa Komisjoni koondatav majanduskindluse indeks.

Selgelt on tõusnud ka inflatsiooniootused. Pärast ligi kaks aastat väldanud paigalseisu tõusis euroala tarbijahinna­indeks veebruaris 2 protsenti. Tugevneva majanduse ja kiireneva inflatsiooni tingimustes ei saa Euroopa Keskpank jääda pealtvaatajaks.

Kruvide pingutamisele on ka mitmeid vastuargumente. Ühelt poolt on baasinflatsioon endiselt väga madal – alla protsendi. Poliitiline olukord Eurooas on ärev ja ees ootamas mitmed olulised valimised. Jätkuvalt esineb märkimisväärseid erinevusi ka euroala riikide võlakirjade tootluses, milles väljendub ebakindlus suure riigivõlaga Lõuna-Euroopa riikide majandusliku jätkusuutlikkuse osas.

Keskpanga varaostuprogrammi lõpetamine võiks neid erinevusi veelgi suurendada. Samas on «kvantitatiivne lõdvendamine» aina vähem mõjus ja põhjustab nõrgema kapitaliseeritusega pankadele pigem täiendavat kahju, kui sunnib neid julgemalt laenama. Märk eesootavatest muutustest on ka Mario Draghi hoolikalt valitud sõnakasutus viimastel aegadel, mis ei viita enam sugugi nii leebele rahapoliitikale kui varasemalt.

Leebema rahapoliitika pooldajate lohutuseks pikendatakse aga varaostuprogrammi kestust 2018. aasta juuni lõpuni. Keskpanga edasised sammud saavad olema ettevaatlikud, kuid Euroopa majanduse edasisel tugevnemisel on vähemalt negatiivne intressimäär hoiustele peagi minevik.

Tagasi üles