Eesti kaalub suhkrutrahvi otsuse edasikaebamist (9)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
24. märts 2017, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu üldkohus otsustas tagasi lükata Eesti hagi, millega riik soovis tagasi saada omal ajal makstud 34,3 miljoni eurose suhkrutrahvi. Üks võimalus on otsus edasi kaevata.
Kohus jättis reedel tehtud otsuses Eesti kohtukulud tema enda kanda ja mõistis Eestilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud, selgub otsusest.
Euroopa Komisjon esitas kohtule sisuliselt kaks asja läbivaatamist takistavat asjaolu, millest esimene puudutab põhiargumendina seda, et vaidlustatud akt on oma olemuselt lihtsalt arvamusavaldus, ning teine käsitleb lisaargumendina seda, et tegemist on kinnitava aktiga ehk Eesti ei esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid asja uue läbivaatamise.
Kuigi kohus nõustus Eeti seisukohtadega, et vaidlustatud Komisjoni otsust ei saa pidada lihtsalt arvamusavalduseks, kuna sellel on õiguslikud tagajärjed, nõustus kohus teise Komisjoni põhjendusega, et Eesti pole toonud oma kaebuses välja uusi asjaolusid, mis tingiksid suhkruotsuse uue läbivaatamise.
Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme tõi välja, et Eesti oleks pidanud suhkruotsuses olevaid puudusi teadma juba suhkruotsuse tegemise ajal 2006. aastal ja vaidlustama suhkruotsuse selleks ettenähtud kahekuulise tähtaja jooksul.
Kas Eesti kavatseb suhkruvaidlusega jätkata ja edasi kaevata? «Edaspidiseid otsuseid tuleb veel kaaluda. Üks võimalus on otsus edasi kaevata, kuid see nõuab kindlasti põhjalikumat eelnevat analüüsi koostöös Välisministeeriumiga ja edasikaebamiseks on vaja ka Vabariigi Valitsuse heakskiitu,» märkis Raidme.
Eesti esitas hagi Euroopa Kohtusse 2015. aasta märtsi alguses, kuna Euroopa Komisjon ei rahuldanud taotlust summa tagastamiseks.
Eesti hinnangul oli Euroopa Komisjon rikkunud mitmeid asutamislepingust tulenevaid õiguse üldpõhimõtteid nagu hea halduse ja liidu tegevuse õiguspärasuse põhimõtet ning see on kaasa toonud liidu alusetu rikastumise.
Suhkru üleliigse laovaru eest on Eesti tasunud kokku 34,3 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast 45,7 miljonit eurot. 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda liidu eelarvesse maksta.