Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Dilemma: kas roboteid peaks maksustama hakkama?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Robot. | FOTO: Chine Nouvelle / SIPA

Maailma rikkaima mehe Bill Gatesi toetus robotite maksustamise ideele on ajanud tagajalgadele nii ettevõtjad kui ka teadlased. Ehkki idee tundub paljudele mõttetu, siis vajadust tegeleda automatiseerimise mõjuga ühiskonnale tunnistavad kõik.

Oxfordi ülikooli hiljutise uuringu kohaselt ohustavad robotid ja automatiseerimine järgmise 10–20 aasta jooksul 47 protsenti USA töökohtadest. Maailmapanga analüüsi järgi on arenguriikides ohus suisa 2/3 töökohtadest.

Sestap on spetsialistid tõdenud, et riigi kulutused vähemate oskustega inimeste ülevalpidamiseks ja koolitamiseks tõusevad hüppeliselt ning mingis vormis kodanikupalgast tulevikus pääsu pole. Küsimus on hoopis selles, kuidas seda kõike rahastada, kui makse tasuvate töötajate arv lisaks vananevale ühiskonnale veel ka automatiseerimise tõttu drastiliselt väheneb.

Gatesi kuu aega tagasi Quartzis avaldatud intervjuud tähelepanelikumalt lugedes selgub, et ta rõhutas eelkõige vajadust hakata arutama, kuidas töökohtade kadumisel saamata jäävat maksutulu kompenseerida.

-Maks on innovatsiooni vaenlane

«Kindlasti tulevad maksud, mis on automatiseerimisega seotud,» tõdes ta. «On palju võimalusi, kuidas lisanduva tootlikkuse arvelt makse koguda. Osa võib tulla kasumilt, mis tööjõu kasutamise efektiivsusest tuleb. Osa võib tulla otse mingisugusest robotimaksust.»

Gatesi sõnul aitaks maksustamine töökohtade kadumise tempot aeglustada ja annaks lisaaega selgusele jõuda, kuidas teatud valdkondades tekkivate probleemidega tegeleda.

Lisaks on tema hinnangul halb, kui inimesed innovatsiooni kardavad, kuna see võib hakata takistama positiivsete lahenduste sündi. «Maksustamine on kindlasti parem kui mõningate asjade keelustamine,» lausus ta.

Robotimaks ei ole aga Gatesi enda idee. Intervjuus vastas ta vaid ajakirjaniku küsimusele, mida ta sellest arvab. Idee pärineb tänavu jaanuaris esitletud Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni raportist, milles tehakse ettepanek kaaluda robotite maksustamist, kuna kaduvate töökohtade tõttu langeb tööhõive ja sotsiaalne heaolu, kahaneb sotsiaalkindlustussüsteemide elujõulisus ning vähenevad pensionide sissemaksed. Robotite töö maksustamine või nende kasutamise eest makstav lõiv võiks raportööride hinnangul rahastada töötuks jäänud inimeste toetamist ja ümberõpet.

Praeguseks on robotite maksustamise plaan europarlamendis maha hääletatud ja Gates erinevate solvangutega üle valatud, kuid diskussioon on tekkinud. Kriitikute peamine argument on, et robotite maksustamine vähendaks innovatsiooni, mida on vaja majanduskasvuks ja mida on alati pigem liiga vähe.

Majandusteadlane Lawrence Summers kirjutas Financial Timesis, et ta ei mõista ettepanekut pirukat vähendada, selle asemel et suurendada seda võimalikult palju ja siis ümber jagada.

Endine Kreeka rahandusminister ja majandusteadlane Yanis Varoufakis avaldas Project Syndicate'is põhjaliku analüüsi, kus kirjeldas, miks oleks robotimaksu praktiliselt võimatu rakendada ja põhjendada.

Esiteks puudub maksustamise alus ehk objekt nagu töötasu, millest maksu arvestada. Teisalt on keeruline põhjendada näiteks kombaini juhtiva roboti maksustamist, kuid kombaini enda maksustamata jätmist – viimane on kaotanud hoopis rohkem töökohti. Kui robotilt makstaks ühekordne maks, siis Varoufakise hinnangul sulandaksid tootjad tehisintellekti muude masinatega ning oleks võimatu maksustada eraldi masina «tarka» ja «rumalat» osa. Seega oleks tema sõnul võimalik maksustada vaid üldiselt kõiki tootmisvahendeid, mis aga oleks praeguses kapitalistlikus maailmas vastuvõetamatu.

-Robotid loovad konkurentsi

Bloombergi kolumnist Noah Smith kirjutas, et robotite maksustamine ei ole jätkusuutlik idee, kuna pea võimatu on eristada tehnoloogiaid, mis täiendavad inimest ja mis asendavad inimest.

Innovatsiooni säilitamise eesmärgil tuleks tema hinnangul riikidel kaaluda alternatiivseid meetmeid – töötasult makstavate maksude vähendamist ning käibemaksu ja rikaste maksude suurendamist või kapitalilt teenitava tulu laialdasemat ümberjaotamist näiteks riigi hallatava investeerimisportfelli tulude jagamisega rahvale.

Robotitootja ABB juht Ulrich Spiesshofer ütles aga hiljuti CNBC-le robotimaksu teemat kommenteerides, et paljudel on robotite mõjust ühiskonnale vale arusaam. «Saksamaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas on kõige rohkem roboteid – rohkem kui 300 robotit 10 000 inimese kohta, aga neil on ka madalaimad töötuse näitajad. Robotiseerimine tekitab konkurentsi, tootlikkust ja loob töökohti,» kirjeldas ta.

Spiesshofer tõi välja, et maailmas on praegu rohkem töölisi ja vähem vaesust kui iial enne ning robotiseerimine, automatiseerimine on sellele oluliselt kaasa aidanud. «Kui me läheneme neljandale tööstusrevolutsioonile targalt ja näeme nii väljakutseid kui ka võimalusi, siis läheb meil hästi ka seekord,» lausus ta.

Tagasi üles