/nginx/o/2017/03/22/6478059t1h97ad.jpg)
LHV panga rahapesu tõkestamise juhi Aivar Pauli sõnul võib esmaspäeval avalikustatud rahapesu juhtumi mõjul muutuda Eestis ja Lätis dollarimaksete tegemine äärmiselt keeruliseks, juhul kui Deutsche Bank lõpetaks siinsel turul dollarimaksete vahendamise.
«Igal negatiivsel meediakajastusel, kus läbi käivad nii suured summad, on negatiivne mõju Eesti finantssüsteemi mainele. Me olime Nõukogude Liidu osa, me oleme jätkuvalt selle sama ajalooga ja tulevikus vaadatakse sedasi väljaspoolt,» ütles Paul BNS-ile, lisades, et isegi ilma reaalsete juhtumiteta peab Eesti oma ajaloo tõttu rohkem vaeva nägema kui teised.
«Eestis on päris mitu panka, millel on väga raske leida korrespondentpankasid, mis pakuksid USA dollareid. Kindlasti see artikkel seda olukorda paremaks ei tee,» lisas ta. «Konkreetselt LHV-st rääkides, meie dollarimakseid ei paku. Meie häda on selles, et me oleme tundmatu väikepank, me ka äriliselt ei ole eriti atraktiivne suurtele pankadele.»
Baltikumis on üks suur korrespondentsuhete pakkuja USA dollarile, Deutsche Bank, ja paar väiksemat. «Sisuliselt jaemaksete turust valdav osa makseid dollarites käib läbi ühe panga,» rääkis Paul ja lisas, et ta ei välista, et Deutsche Bank lahkub Eesti ja Läti turult.
Deutsche Banki sai hiljuti trahvi veerand miljardi euro ulatuses, rääkis Paul. Põhjuseks toodi Venemaalt välja kanditud rahade peegeltehingud ja töötajate tahtlik käitumine, lisas ta. Kui samas detailselt trahviotsust lugeda, siis tegelikult trahvi peamine põhjus oli suutmatus monitoorida oma korrespondentsuhete makseid, rääkis Paul.
Deutsche Banki trahvi ja esmaspäeva õhtul avalikustatud rahapesu juhtumi vahel ei pruugi seost olla, kuid võib, rääkis Paul. «Kõik need rahad, mis siit läbi liikusid, suures osas liikusid läbi nende suurte pankade sama moodi. Läbi korrespondentsuhete. Väidetavalt on enamus neid makseid toimunud dollarites, mis tähendab et kõik need rahad on liikunud läbi korrespondentpankade korrespondentkontode.»
«Ma arvan, et Eestis ja Lätis tegutsevatele korrespondentpankade peakontoritele tegelikult ei ole [suuremahuline rahapesu] mingi suur üllatus. Vähemal või suuremal määral on nad olnud teadlikud sellest sisulisest olukorrast,» rääkis Paul.
Kui Deutsche Bank lõpetaks Lätis ja Eestis dollarimaksete vahendamise, siis saaksid seda edaspidi klientidele pakkuda vaid välismaise peakontoriga pangad, millel on olemas peakontoris dollari suhted, rääkis Paul. «See kindlasti ei toimu sama hinnaga, see kindlasti ei toimu samas kiiresti ja ma ei välistaks, et päris kõiki tehinguid ka sealtkaudu teha ei saa.»http://www.postimees.ee/4054121/vene-kriminaalsest-rahast-loviosa-maandus-eesti-pankadesse-otse-moldovast
Rahvusvaheline meediaorganisatsioonide ülene Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni teavituse projekt (OCCRP) avalikustas esmaspäeval andmed, mille kohaselt pesti rahvusvahelises skeemis kogumahuga enam kui 20 miljardit dollarit, 2011. aastast 2014. aastani Eesti 1,58 miljardit dollarit tundmatu päritoluga raha.
Kogu mustast rahast liikus Eestis 1,18 miljardit dollarit läbi Danske panga, 205,1 miljonit, läbi Versobanki 121,9 miljonit, läbi Eesti Krediidipanga 131,9 miljonit. Lisaks liikus veel läbi Eesti SEB Panga 31,5 miljonit, Tallinna Äripanga 3,4 miljonit, Citadele Eesti filiaali 2,5 miljonit ja Swedbanki 1,9 miljonit.