Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni Finance Estonia leiab, et valitsuse kavandatav panditulumaksu negatiivne mõju ulatub oluliselt kaugemale probleemist, mida see lahendama hakkab, mistõttu võib see olla põhiseadusega vastuolus.
Finance Estonia: panditulumaks tekitab probleeme ainult juurde (1)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
21. märts 2017, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finance Estonia juhatuse esimees Rauno Klettenberg tõi kirjas rahandusministeeriumile välja, et panditulumaks halvendab Eesti ettevõtluskliimat ja atraktiivsust investoritele, kes soovivad siia luua tugevaid teenuskeskuseid ning kes peavad arvestama, et isegi lühiajaliste väikeste laenude andmine toob kaasa täiendava halduskoormuse ning kulu.
«Kõigi äriühingute suhtes kasumi laenamisele maksu kehtestamine seetõttu, et osa äriühinguid käitub ebaausalt, on ebamõistlikult koormav ausate ettevõtjate suhtes. Maksude kõrvalehoidumise ohjeldamiseks on meetmed olemas ning uute meetmete kehtestamise asemel võiks olemasolevaid selgemalt seadusesse kirjutada,» rääkis Klettenberg.
Tema sõnul käib laenude andmine ja võtmine normaalse ja õiguspärase majandustegevuse juurde ning kindlasti ei saa väita, et igasugune seotud isikute vaheline laen on suunatud kasumi varjatud jaotamisele.
Finance Estonia juhi hinnangul võiks panditulumaksu alternatiiviks olla kasutada ümberpööratud tõendamiskohustus, mis tähendab seda, et laenu andja peab tõendama, et laen on ikkagi laen ning laenu andja teenib sellega seoses intressitulu. Selline lahendus koormaks ettevõtjaid palju vähem ning oleks välisinvestoritele mõistetav ja isegi meeldiv, lisas Klettenberg.
Ta on kindel, et juba praegu on võimalik neid probleeme lahendada: kui maksu- ja tolliamet on seisukohal, et välja antud laen on tegelikult varjatud dividendimakse, saab ta tehingu vastavalt ümber kvalifitseerida ja maksustada koos intressidega. Sellise lähenemise puhul tasuvad maksu need isikud, kelle tahe on olnud leida võimalust maksuvabalt kasumit välja viia, mitte aga kasutada seda kontserni likviidsusjuhtimiseks.
Kui valitsus otsustab siiski panditulumaksu kehtestada, tuleks Finance Estona arvates maksu alt vabastada lühiajalised laenud, mille pikkus ulatub kuni ühe aastani. «Selline ajaline piirang vähendaks oluliselt maksukoormuse tõusu seoses ärilisel eesmärgil toimuva likviidsusjuhtimisega,» märkis Klettenberg.
Panditulumaks on uue valitsuse kava, millega tahetakse piirata ettevõtete kasumite laenude kaudu väljaviimist. Selle tarvis maksustatakse teatud piiri ületavad laenusummad 20 protsendilise panditulumaksuga. Panditulumaks tagastatakse, kui laen makstakse tagasi kahe aasta jooksul selle väljastamisest.