Ratas ja Simson pugesid Nord Streami eest peitu (19)
21. märts 2017, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Ratas eelistab vaikida, Simson läks aga juba varem planeeritud puhkusele.
- Venemaa propagandakanal ennustas vasakvalitsuse leebumist gaasitoru suhtes.
- Nord Stream sobib Venemaale ja Saksamaale, vastandub energialiidu põhimõtetega.
- Majandusministeeriumi teatel ei lähe ka asekantsler Lepiman gaasikonverentsile.
Saksa-Balti kaubanduskoda juhatab Eesti poolt varem jäigalt tõrjutud Nord Streami kolmapäeval Tallinnas toimuval esinduslikul gaasikonverentsil parketile, uue võimuliidu juhtivpoliitikud eelistavad pead liiva alla peita.
Sakslaste poolt antakse Viru Hotelli konverentsisaali ettevõtmisega avalöök samalaadsete ürituste seeriale Riias ja Vilniuses, et muu hulgas näidata just Nord Streami positiivset rolli Euroopa energiaturgude toimimises. Seetõttu võib konverentsil «Balti energiasaar - lõpuks Euroopa gaasituruga ühendatud» kuulda energiasõltumatuse nimel rajatud gaasiprojektide esindajate kõrval oma eduloost rääkimas ka Nord Streami eeskõnelejat Romāns Baumanist.
Kui varasemad peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas ütlesid kriitilise nägemuse Nord Streamist selgelt välja, lükkas valitsusjuht keskerakondlane Jüri Ratas Postimehe küsimused kõrvale. Majandusminister Kadri Simson, samuti keskerakondlane, suundus aga Eesti energiajulgeolekut käsitleva konverentsi ajaks varem planeeritud puhkusele.
Kui alles reedel teatas majandusministeerium, et kõrgeima riigiametnikuna osaleb sakslaste konverentsil energeetika asekantsler Ando Leppiman, siis täna selgus, et asekantsler on seotud muude ülesannetega ja kohale ei lähe.
Venemaa propagandakanali mainega Sputnik kirjutas pärast Keskerakonna võimule tulekut, et Nord Stream kujutab Eesti ja Venemaa vastasseisu sümbolit, mis aga vasakministrite mõju suurenemisega võib muutuda.
«Eesti seisukoht on, et kõik Euroopa Liidu piiriülese gaasitaristu projektid (sh Nord Stream 2) peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus kehtiva õigusega ning energialiidu eesmärgiga mitmekesistada gaasi tarneallikaid ja -koridore. Ootame Euroopa Komisjoni hinnangut projekti vastavuse kohta Euroopa Liidu energiapoliitikaga,» vastas peaministri büroo pressiesindaja.
Kuna peaministri büroo ei vaevunud Postimehe küsimustele sisuliselt vastama, jäid olulised küsimused õhku rippuma. Näiteks ei selgitatud, kuidas on Saksamaa oma majandushuvisid esindades selgitanud Eesti valitsusele Nord Streami kokkusobivust Euroopa Liidu energiapoliitikaga ja Balti piirkonna huvidega?
Ratase tagasihoidlikkust võib mõista, sest peaministri karjääri alustas ta gaasiteemalise fopaaga, kui nõustus Leedu peaministri survel taas avama läbirääkimised veeldatud maagaasi regionaalse terminali asukoha üle. Varem oli mitu aastat kestnud raske ja vastuoluderohke majandupoliitilise võitluse tagajärjel lepitud terminali asukohaks Eesti.
Peaministri büroo töötajatega suheldes jäi mulje, et Ratase poolt Rail Balticu dokumentide allkirjastamisel tehtud samm polnud Eesti huvidest lähtuvalt eelnevalt läbi kaalutud vaid kujunes improvisatsiooniliselt.
Seni kehtiva ametliku nägemuse Nord Streami suhtes ütles välja Lepiman.
«Eesti seisukohalt ei sobi Nord Stream 2 projekt kokku Euroopa Liidu Energialiidu eesmärkide ja põhimõtetega,» teatas Lepiman Postimehele. «Energialiidu eesmärkideks on saavutada energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus ning tarneallikate mitmekesisus. Eesti hinnangul ühe tarnija märkimisväärne turuosa suurendamine Euroopa Liidu gaasiturul vähendab tarneallikate mitmekesisust, suureneb turukontsentratsioon mis mõjub negatiivselt gaasihindadele ja tänu ühest tarnijast sõltuvuse suurenemisele väheneb Euroopa Liidu energiajulgeolek.
Lisaks tekitab õiguslikke küsitavusi Nord Stream 2 projekti kooskõla kolmanda energiapaketi gaasituru regulatsiooniga, mille osas on Eesti koos teiste liikmesriikidega palunud Euroopa Komisjonil kujundada seisukoht, mis peaks tulema võimalikult kiiresti.»
Nord Streami torujuhe kulgeb mööda Läänemere põhja Loode-Venemaal asuvast Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Trassile ei rajata ühtegi hargnemiskohta naabrusesse jäävatesse riikidesse. Euroopas tekitab Nord Stream teravat vastuseisu, sest gaasitorus nähakse üksnes Venemaa ja Saksamaa huvides rajatud taristut, mis aga kahjustab näiteks Euroopa Liiduga assotsieerunud Ukraina huvisid. Nord Stream võimaldab jätta Ukraina kõrvake kopsakat sissetulekut pakkuvast gaasi transiidiärist, kuid vähendab ka Slovakkia transiiditulusid. Samuti nähakse gaasitoru tagajärjena võimalust, et Venemaa suurendab toru abil Läänemere äärsetele riikidele poliitilist ja sõjalist survet.
Gazprom nimetas torujuhet rajava konsortsiumi nõukogu esimeheks Gerhard Schröderi, kes Saksamaa liidukantslerina allkirjastas Nord Streami rajamise lepingu Venemaaga just enne oma ametikohalt lahkumist. Schröderi gaasiärist kujunes toona Euroopas poliitilise müüdavuse sümbol ning seda kritiseeris liidukantsler Angela Merkel kuid ka mehe sotsiaaldemokraatliku partei kaaslased.
Peaminister Andrus Ansip keeldus torujuhet propageeriva Schröderiga kohtumast 2007. aasta maikuus pärast seda, kui sakslane arvustas Nõukogude sõdurite mälestuseks püstitatud pronksmehe teisaldamist kesklinnast sõjaväekalmistule. Pärast seda vahejuhtumit on Eesti valitsuse poolt põlenud Nord Streamile vaid punane foorituli.