Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riigiettevõte tellis kogu muusika

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Energia | FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Kohtuvaidluses, kus tuuleenergia tootjad taotlevad, et valitsuse korraldus, millega Tootsi Suursoo ala eraldatakse Eesti Energiale, tühistataks, ilmnes eilsel istungil hulk detaile, mis ei olnud avalikkusele seni teada.

Istungi sisuline osas algas küsimusega, kas valitsuse korraldus ikka on üldse haldusakt või mitte. Nimelt on nii valitsuse kui Eesti Energia juristid vaidluses seisukohal, et korraldus ei olnud tegelikult veel otsus, kuna sellel puudus keskkonnaministeeriumi pitsat.

Kui aga ühe tuuleenergiat tootva ettevõtte jurist uuris, miks Eesti Energia seal siis juba ilma ministeeriumi heakskiiduta ehitab, ning Eesti Energia advokaat vastas, et tegemist on äririskiga, mille ettevõte on selle sammuga võtnud, puhkes terve kohtusaal naerma.

Seejärel tutvustasid kõikide kaebajate esindajad oma seisukohti. Muuhulgas juhtis üks Nelja Energia advokaatidest tähelepanu sellele, et kui valitsus ja Eesti Energia kaitsevad oma otsust sellega, et riigil on õigus teha oma varaga mida tahes, võiks eeldada, et seda saaks laiendada ükskõik millisele küsimusele, mis puutub elektrienergia tootmist üle Eesti.

Valitsuse esindaja vastas hiljem sellele väitega, et ükski mõistlik erainvestor nii ei teeks. See on ka peamine argument, mille üle vaidlus praegusel antud juhul käib – kas riik käitus Tootsi tuulepargi ala 4,1 miljoniga Eesti Energiale eraldades kui mõistlik erainvestor või mitte.

Valitsus on seisukohal, et nad käitusid mõistlikult, ning esitas oma väite tõestuseks ka uue dokumendi nii kohtule kui teistele osapooltele. Kaebajate sõnul sisaldas see uusi faktiväiteid, mille tutvumiseks neil on täiendavalt aega vaja.

Eesti Energia kaitsja ütles oma kõnes, et konkurentide väide, nagu tugevdaks Tootsi tuulepargi eraldamine riigi omanduses olevale energiaettevõttele viimase positsiooni turul, ei pea paika, kuna Euroopa Liidus (EL) on ka energiaturg piirideülene ja seal ei ole kindlasti Eesti Energia turu valitseja.

Seejärel esitas kohtunik terve rea küsimusi selle kohta, kui kaugele on Eesti Energia Tootsi tuulepargi hankemenetluses jõudnud. Pärast mitut täpsustavat küsimust kinnitasid firma esindajad, et hankemenetlus on käimas, ühtegi pakkumist aga laekunud ei ole.

Ka märkisid nad, et on valmis hanke tühistama, kui Tootsi Suursoo ala neile siiski ei tule. Samas ütles üks Eesti Energia esindaja saalist, et ei avalda, mis on hanke tähtaeg, kuna see ei puutu käimasolevasse vaidlusse. Küll aga jäi arusaamatuks, kas ta ei tahtnud seda avaldada või lihtsalt ei teadnud seda.

Lisaks tekkis istungil segadus selles osas, millises vormis tellis Eesti Energia maatüki hinna määranud ekspertiisi DTZ Kinnisvaraeksperdilt. Kui alguses väitis vabariigi valitsuse jurist, et seda tehti riigihanke korras, selgus hilisemas küsimuste-vastuste voorus, et tegu oli siiski lihthankega, mille korraldas Eesti Energia oma hankekeskkonnas.

Samas kinnitasid Eesti Energia esindajad, et see oli avalik hange. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et ka Aidu tuulepargi (mis avalikul enampakkumisel läks Eesti Elektrile – S. L) hinna määras seesama ekspertiisibüroo. Eesti Energia advokaadi sõnul oleks kummaline, kui ühes küsimuses nõustutakse selle büroo ekspertiisi tulemustega, teises aga mitte.

Samas selgus ristküsitluse käigus, et Eesti Energia tellis maatüki ekspertiisi kohta hinnangu ka audiitorfirmalt PwC. Ühe kaebaja esindaja sõnul kinnitab ka üks rahandusministeeriumi töötaja, et Eesti Energia esindaja ütles lausa ette, mis peab PwC kinnituses kirjas olema.

Eesti Energia jurist ütles, et nad ei oska rahandusministeeriumi esindajate väiteid kommenteerida. Küll aga kinnitas üks kohalolnud Eesti Energia töötajatest, et audiitorhinnangu tellijaks oli ka Eesti Energia, täpsemalt ettevõtte enda audiitor.

Istungi lõpuminutitel teatati veel, et kui Nelja Energia kaebus on üles ehitatud peaasjalikult argumendile, et tegu on keelatud riigiabi andmisega, ja samas on ka väga selgelt lahti kirjutanud ning ära tõestanud, miks see on riigiabi, siis piirdub Eesti Energia vastus sellele kolme reaga. Samas ei suuda riigi omanduses olev energiaettevõte aga ka tõestada, kuidas ei ole tegu ebaseadusliku riigiabi andmisega.

Ka küsisid Nelja Energia advokaadid, millistel alustel on Eesti Energia juba teinud Elektrileviga võrgulepingu, kui seda tohib Tootsi Suursoo puhul teha ainult valitsus ise või tema volitatud esindaja.

Nelja Energia advokaatide selgitusel esitasid nad selles küsimuses ka teabenõude Elektrilevile, kuid viimane ei soostunud sellele vastama, kuna tegu olevat ärisaladusega. Eesti Energiat kohtus esindanud advokaat märkis lakooniliselt, et jääb siin vastuse võlgu.

Ka jäi Eesti Energia advokaat võlgu vastuse AS Raisneri ja Hans Teivi advokaadi küsimusele, millised siis täpselt on need sama suured ja sama pindalaga maatükid, kus eraettevõtjad saaksid sarnases mahus ja sama tootlusega tuuleparki arendada.

Vaidlus jätkub praeguse seisuga 8. mail, kui erinevad osapooled on kohtule ja vastaspoolele esitanud täiendavad dokumendid ning nende sisuga on jõutud tutvuda.

Tagasi üles