Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suhkrusõda toidutööstuses

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Erinevat sorti Pepsi New Yorgi poes. | FOTO: BRENDAN MCDERMID/REUTERS

Ajal, mil on moodne kiidelda, kuidas ja kui kaua on võimalik elada toitudesse suhkrut lisamata, on ka toidutööstuse gigandid asunud lõpuks suhkrukogust oma toodetes kiirelt vähendama.

Paljude ekspertide arvates on aga juba liiga hilja ning tervislikumaid alternatiive pakkuvad väiketootjad on saavutanud väga suure edumaa.

Möödunud aastal muutsid rahvusvahelised esmatarbekaupade suurtootjad tervislikumaks 180 000 toodet, mida on 100 000 võrra enam kui eelneval aastal, selgus äsja avaldatud uuringust. Esmatarbekaupade (sh toidu ja hügieenitoodete) tootjaid ja müüjaid ühendava liidu The Consumer Goods Forum uuring näitas, et toidu- ja joogitootjad vähendasid kõige enam soola ja suhkru sisaldust ning lisasid täisteravilju ja vitamiine. Hügieenitoodetes vähendati aga kõige enam parabeenide hulka.

Liidu juht Peter Freedman ütles Bloombergile, et see on suurtootjate reaktsioon konkurentsile. «Sektor kasvab praegu vaid väikeste idufirmade tervislikumate toodete najal,» selgitas Freedman. «Seega liigutab turg asju õiges suunas, ja muutusi tuleb kindlasti veel. Toodetes saab olema nii vähem soola, suhkrut kui ka kaloreid.»

Eelmise aasta lõpus teatas näiteks maailma suurim toidutootja Nestlé, et nende uurijad tegid teadusliku läbimurde, tänu millele saavad nad maiustustes suhkrukogust vähendada kuni 40 protsenti, ilma et maitse kannataks. Nimelt leidsid teadlased mooduse, kuidas muuta suhkru struktuuri nii, et see lahustub suus kiiremini, mistõttu annab väiksem kogus välja sama magususe. Ettevõte kavatseb meetodi patenteerida ja kasutada seda kõigi oma maiustuste valmistamisel alates 2018. aastast.

Coca-Cola Company mullu detsembris ametisse nimetatud juht James Quincey kinnitas meediale, et tema peamised eesmärgid on «väiksemad pakendid, vähem suhkrut, parem turundus», ning lubas, et ettevõte kohandub tarbija muutuvate eelistustega. Juba praegu töötab firma selle kallal, et vähendada 200 toote suhkrusisaldust. 30 protsenti senisest väiksema suhkrusisaldusega Fanta ja Sprite on juba Suurbritannias müügil ning ka uus versioon Coca-Cola Zero Sugarist on jõudnud mitmetele turgudele. Lisaks seniste toodete tervislikumaks muutmisele arendatakse välja ka täiesti uusi tooteid ning panustatakse magusatest karastusjookidest tervislikumatele toodetele, nagu kohvijoogid, taimsed proteiinijoogid, külmpressitud mahlad ning piimatooted.

Ka PepsiCo tõi mullu välja 7UPi uusversiooni, milles on 30 protsenti vähem suhkrut ning mis on jõudnud müügile juba 80 riigis. Kokku moodustavad tooted, mida ettevõte nimetab «süütundevabaks», juba 45 protsenti PepsiCo käibest. Nende seas on nii dieetlimonaade kui ka suupisteid, milles on vähendatud soola ja küllastunud rasva kogust, vahendas The Wall Street Journal.

Eestis tegutsevatest tootjatest on suhkrusisaldust oma piimatoodetes lubanud vähendada Valio, kelle jogurtites, kohupiimades ja keefirites peaks aastaks 2020 olema lisatud suhkru kogus praegusest kuni 30 protsenti väiksem.

Muidugi ei tee suurettevõtted seda kõike lihtsalt heast südamest ja murest inimeste tervise pärast. Esiteks ei vasta suurte toidutootjate globaalsed müügimahud praegu enam ootustele – need kas ei kasva nii palju, kui oodatakse või on suisa langusesse pööranud. Tegemist on küll mõneprotsendiliste muutustega, kuid selliste gigantide jaoks tähendab see vähemalt sadu miljoneid dollareid kaotatud raha. Suurtootjad nagu Coca-Cola Company, General Mills, Kellog and Campbell jt on pidanud seetõttu agressiivselt kulusid kärpima.

Teiseks tulevad turule väiksemad tootjad, kes oma tervislikumate toodetega jõudsalt turuosa võidavad ja suurtootjatele arvestatavateks konkurentideks muutuvad. Näiteks alles 2005. aastal asutatud väiketootja Chobani, kes populariseeris USAs Kreeka jogurti, seljatas sealsel jogurtiturul mullu juba gigant General Millsi. Suurtootjad on püüdnud küll trendidega kaasas käia, ütles Euromonitori analüütik Jared Koerten Bloombergile, ent nad on lihtsalt hiljaks jäänud.

Samas võivad suurtootjad moodsamate konkurentide tooteid küll kopeerida, kuid nende brändid ei pruugi tarbijate soosingut võita. Seetõttu on suurtel olnud ka mõtteid väiksematesse tootjatesse investeerida või suisa nende kaubamärke ära osta. Coca-Cola on investeerinud näiteks mahlatootjasse Suja Life, aaloevee tegijasse L.A. Aloe ja piimatoodetega tegelevasse Fairlife’i. Dr Pepper Snapple Group ostis mullu 1,7 miljardi dollariga puuviljamaitselisi ja antioksüdantidega rikastatud jooke tootva Bai Brandsi. See nimekiri on veel pikk.

Kuid suhkrusisalduse vähendamine või tervislikkusele keskendumine võib paljude riikide tootjatele tähendada ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu, kuna riigid on asunud maksustama kas suhkrut või magusaid karastusjooke. Viimasel ajal on eriti populaarseks saanud nn limonaadimaks, mida kaalutakse ka Eestis. Selline maks on sisse seatud juba näiteks Prantsusmaal, Ungaris, Mehhikos, Iirimaal ning lähiajal hakkab kehtima mitmetes teisteski riikides, sh Suurbritannias.

Tagasi üles