Lääne-Aafrika elanikud söövad üha rohkem nii nagu aasialased, aasialaste toidulaud meenutab samal ajal rohkem ameeriklaste oma, jõukaimad inimesed ihkavad aga süüa nii nagu maailma vaeseim elanikkond.
Jõukad piiluvad kadedusega vaeste toidulauale
19. märts 2017, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Los-Angeleses on toidu valimine keeruline ja pikk töö, kirjutab The Economist. Nisu on moest läinud ja erandkorras võib seda süüa ainult tortillas, ka igapäevane riisitarbimine on veidi piinlik. Julgelt võib aga süüa pruuni riisi, saluheina, kinoad ja rebasheina.
Toidumood on võimas ja mõjutab inimeste harjumusi rohkem kui võiks arvata. 1970-1990.aastatel sõid ameeriklased üha rohkem nisu, osaliselt seetõttu, et püüdis vältida kolesterooli. Siis said populaarseks aga erinevad dieedid, mis süsivesikute tarbimise põlu alla panid. Nisu tarbimine USAs on viimase 20 aasta jooksul vähenenud 67 kilolt inimese kohta 60 kiloni.
Muutused toidulaual käivad kaasas muutustega põllumajanduses, töökorralduses, samuti soovivad inimesed olla tervemad. Kõik ihkavad süüa nii nagu söövad nendest jõukamad, välja arvatud väga jõukad, kes igatsevalt vaatavad maailma kõige vaesemate toidulauale.
Aboud Kobena on Elevandiluurannikul riisi kasvatanud alates 1991. aastast ning tal on paljut, mille üle kurta: veepump jukerdab, masinad ei näita Hiina insenere just parimast küljest, tööjõud on kallis ning kõigele lisaks on riisikasvatamine saanud väga populaarseks. Elevandiluurannikul on riisi kasvatamine selle sajandi jooksul kolmekordistunud.
Kuigi tingimused on väga erinevad, on riisikasvatamine Aafrikas üha tavalisem ning veemaias riis kasvab nüüd kuivades paikades, kus kunagi oli peamiseks viljaks sorgo. Aafrika tarbeks on aretatud ka eraldi sorte, mis sinna paremini sobivad.
Toidu valmistamine riisist on lihtsam kui sorgost või saluheinast ning linnainimesed Aafrikas on hakanud seda eelistama. Riisi tarbimine inimese kohta kasvab Sahara-taguses Aafrikas kiiremini kui kusagil mujal ning tõenäoliselt kasv jätkub, sest linnarahvastiku osakaal kasvab 3 protsenti aastas.
Aasia riisikasvatajatele kuluvad uued turud jälle ära, sest kodus hakkab riis moest minema.
90 protsenti maailma riisist süüakse Aasias. Kuni 1990. aastani kasvas riisi tarbimine inimese kohta ulatudes lõpuks 103 kiloni. Jõukamates riikdies aga tarbimine inimese kohta langeb, üha rohkem süüakse hoopis köögivilju, kala, liha ja piimatooteid.
Aasia peentes kaubanduskeskustes on üha tähtsamal kohal aga pagarikojad ja kohvikud, kus müüakse nisust valmistatud saiu, pirukaid ja kooke. Nisu tarbimine kasvab kiiresti näiteks Vietnamis ja Tais.
Ameeriklased püüavad aga seljataha jätta nii riisi kui nisu ja võimalusel maiustavad hoopis speltanisu, kinoa, kamuti ja kaeraga. Lootuses, et need on tervislikumad. Kindlasti on needa aga oluliselt kallimad.