Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Indeksifondid alustasid üsna hästi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Fondid ja tootlused | FOTO: graafika: Alari Paluots

Veidi vähem kui aasta tagasi andis grupp prominentseid finants- ja majandustegelasi suure aplombiga teada, et loovad tulundusühistu Tuleva, mis hakkab meie pensionivara investeerima ainult indeksifondidesse. Tuleva lubas, et uut tüüpi pensionifondide valitsemistasud saavad olema pankade pensionifondide omadest märkimisväärselt madalamad.

Tuleva loomine on aga oodatust aeglasemalt läinud ja ehkki juba sügisel esitati finantsinspektsioonile taotlus teise samba pensionifondide tegevusloa saamiseks, pole seda praeguseks veel saadud, mistõttu pole ka fondid saanud tegutsemist alustada.

Siiski on Tuleva oma jälje juba pensionifondide turule jätnud. Kõige tugevam mõju seisneb selles, et kolm juba tegutsevat varahaldusfirmat ehk panka lõid kiiresti omad passiivselt juhitavad pensionifondid. Kui aktiivsetel fondidel otsustab inimene, milliseid väärtpabereid millises osakaalus portfelli soetada, siis passiivsed fondid järgivad kindlaks määratud reegleid, mis on tavaliselt mingid aktsia- või võlakirjaindeksid.

Kõige kiiremini reageeris LHV, kes tõi indeksifondi turule eelmise aasta 10. novembril. Kuu aega hiljem järgnesid LHV-le ka SEB ja Swedbank.

Praeguseks on kõik kolm passiivselt juhitavat indeksifondi tegutsenud juba kolm kuud, mis tähendab, et Pensionikeskuse kodulehel on nende tootlusi hõlbus võrrelda nii omavahel kui ka teiste sama investeerimisstrateegiaga pensionifondidega, mida juhib inimene.

Aktiivselt juhitavatel investeerimisfondidel on üha keerulisem lüüa passiivselt juhitud ehk indeksifonde. Seda näitavad ka meie teise samba indeksifondide tootlused. Kolme kuu tootlustest on küll parima tulemusega aktiivselt juhitud Swedbanki K4 (4,01 protsenti), kuid sellele järgneb passiivselt juhitud SEB Energiline Pensionifond Indeks (2,79 protsenti).

Kehvimad kolme kuu tootlused on passiivselt juhitud Swedbanki pensionifondil K90-99, mida soovitatakse pensionikogujatele, kes on sündinud ajavahemikus 1990–1999, ja LHV pensionifondil XL (1,19 protsenti).

Pensionifondidesse investeerimine on ülipikaajaline investeerimine, mistõttu on sobivam siinkohal võrrelda kümneaastaseid tootlusi. Kuna agressiivse strateegiaga pensionifondid pole seni veel kümmet aastat tegutsenud (välja arvatud LHV pensionifond XL), saab nende puhul võrrelda viie aasta tootlusi.

Neid arvesse võttes on kõige edukamad agressiivse strateegiaga pensionifondid Nordea, mille tootlus on 5,96 protsenti, ja Swedbanki K4 tootlusega 5,62 protsenti aastas. Samal ajal kui konservatiivsemate strateegiate pensionifondide tootlused on teistest peajagu üle, on LHV agressiivse strateegia fondi, pensionifondi XL tootlus võrdlemisi tagasihoidlik. Ainsana jäi LHV-le alla SEB Energiline pensionifond. SEB Varahalduse kõik fondid on jätkuvalt kõige madalama tootlusega ja seda kõikide strateegiate fondide seas.

Kui agressiivse strateegiaga pensionifondid välja jätta, siis on endiselt parimate tootlustega pensionifondid LHV omad. Tõsi, ka progressiivse strateegiaga LHV pensionifondide (LHV Pension 50 ja LHV pensionifond L) viie aasta tootlused jäävad Nordea ja Swedbanki vastavatele fondidele alla.

Viie aasta madalama tootluse on tinginud arvatavasti eelkõige LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni ettevaatlik strateegia. Näiteks peaaegu kolmandik pensionifondi L varadest, mida nad oma fondide lipulaevaks nimetavad, on hoiustena ja rahas.

Pensionikogujatel on võimalus oma pensionifondi vahetada kolm korda aastas ning need, kes soovivad oma praegust fondi 1. maist vahetada, peavad seda tegema veel enne märtsi lõppu.

Võib-olla on mõttekam pensionifondi vahetamise asemel viia üle ainult maksed, jättes seni kogunenud pensionivara vanasse fondi. Ainult maksete üleviimisel on kolm eelist. Esiteks, seda saab teha kogu aeg, mitte ainult kord kuus. Teiseks on see tasuta. Ja lõpuks, viies uude fondi üle vaid uued maksed, maandate sellega riski, et võisite panustada valele hobusele.

Tagasi üles