Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti tahab eesistumisel mitu ambitsioonikat maksuteemat tõstatada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti maksupoliitika peaarhitekt Dmitri Jegorov. | FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Eesti tahab Euroopa Liidu eesistumise perioodil pildile tõsta mitmeid ambitsioonikaid maksuteemasid, millest ehk olulisim on see, kuidas maksustada internetihiiglasi nagu Facebook just seal riigis, kus nad tegutsevad.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et Eesti võiks aasta teises pooles tõstatada mitmeid uusi üle-euroopalise tähtsusega maksuteemasid. «Kuigi me ei saavuta tõenäoliselt käega katsutavaid tulemusi, peame me algatama diskussiooni,» rääkis ta.

Näiteks pakkus ta välja, et me võiks algatada arutelu selle üle, kuidas maksustatakse siin tegutsevaid rahvusvahelisi internetikontserne. «Näiteks Facebookil või Amazonil ei pea Eestis olema mitte mingisugust kontorit, tööriistu või inimesi, et teenida siit miljoneid või miljardeid eurosid,» ütles ta.

Taoliste ettevõtete tegevus ei allu kuidagi enam OECD põhimõttele, et kasumimaksu tuleb maksta riigis, kus tekib väärtus. Kuna praegused ettevõtete tegevuskoha reeglid enam globaalsetele veebiäridele ei kehti, tulebki Jegorovi sõnul mõelda, kas ja kuidas peaks neid maksustamise reegleid ümber vaatama.

Lisaks võiks Eesti alustada diskussiooni, kuidas kasutada blockchain-tehnoloogiaid (eesti keeles plokiahel), et kaotada käibemaksupettused, leidis Jegorov. Tema sõnul saaks tänu blockchain'i kasutamisele registreerida kogu käibemaksuahela, mida pole võimalik tagantjärgi muuta või muul viisil manipuleerida.

«Ehk siis käibemaks ei saa vahepeal järsku kaduma minna nii, et maksuhaldurid ei tea sellest nädalate või kuude kaupu, mis on jäänud tehingute käibedeklaratsioonis deklareerimise tähtajani. See on suhteliselt värske idee, aga tal on jumet ja sellega tuleb tegeleda,» märkis Jegorov.

Blockchaini võib nimetada avalikuks arveraamatuks. Tegu on andmebaasiga, milles olevad andmed on omavahel turvaliselt seotud ning andmebaasil puudub keskne asukoht.

Asekantsleri sõnul peaks me eesistumise ajal panustama veel nendele teemadele, kus oleme pädevad ja millesse me ise rohkem usume. Sellised teemad on näiteks ELi ühine käibemaksupakett ja digitaalse turu arendamine.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja esimest korda 2017. aasta teises pooles ehk 1. juulist kuni 31. detsembrini. See tähendab, et Eesti juhib EL-i liikmesriikide vahelisi kõrgetasemelisi ja ekspertasemel kohtumisi.

Tagasi üles