Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Keskpankade hõlprahapoliitika hakkab läbi saama

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Euroopa keskpanga president Mario Draghi. | FOTO: DANIEL ROLAND/AFP

Lihtne sõnum on, et majandusel läheb hästi, ütles Föderaalreservi juht Janet Yellen pärast kaks päeva kestnud vabaturukomitee istungit pressikonverentsil. Vabaturukomitee kehtestab ka keskpanga intressimäärad. «Oleme kindlad, et meie majandus on tugev ja suudab vastu panna ka šokkidele,» lisas ta.

Teine põhjus, miks Föderaalreserv (lühendatult Fed) baasintressi tõstis, on inflatsioon, mis läheneb keskpanga soovitud kahele protsendile aastas.

Nii nagu Euroopa Keskpangal (EKP) on ka Fedil mandaat hoida inflatsioon kontrolli all ehk umbes kahe protsendi tasemel. Erinevus seisneb aga selles, et Fedil tuleb peale selle muretseda ka tööhõive pärast.

Nüüd on mõlemad näitajad USA keskpanga soovitud tasemel ning ka majanduskasv on selline, mis lubab Fedil kergemalt hinnata ja lõdvast rahapoliitikast tasapisi kaugeneda.

«Oleme mitme kuu jooksul näinud majanduse progressi täpselt niimoodi, nagu me seda eeldasime,» selgitas Yellen.

«Pärast terve kümnendiku kestnud ekspansiivset rahapoliitikat on alanud normaliseerumine,» kommenteeris Fedi otsust ajalehele The Wall Street Journal USA suurpanga PNC asepeaökonomist Gus Faucher.

Rahapoliitika uus faas tähendab, et keskpangad arvestavad senisest rohkem võimalust, et majandusel võib minna ennustatust paremini. Varasematel aastatel kartsid keskpangad pigem halbu üllatusi.

USA keskpanga lõdva rahapoliitika viimane faas algas 2010. aasta novembris, kui Fed otsustas alustada võlakirjade massiivset ostuprogrammi ehk rahatrükki. USA lõpetas rahatrükiprogrammi 2014. aasta oktoobris ning tõstis esimest korda pärast kümme aastat kestnud vaheaega baasintressi 2015. aasta detsembris. Analüütikud ootasid, et 2016. aastal korratakse intressitõusu mitu korda, kuid seda ei juhtunud. Eelmise aasta ainsaks intressitõusuks jäi detsembrikuine, kuid tänu majanduse märkimisväärsele paranemisele ei tulnud järgmist tõusu enam kaua oodata.

Kolmapäeval otsustas Fed tõsta baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra, ühe protsendini.

Üheksa Fedi ametnikku 17st usub, et sel aastal peaks baasintressi tõstetama kolm korda. Veel detsembris arvas nii vaid kuus rahapoliitika otsustajat.

Ühtlasi hakkab intressimäärade tõstmine vähehaaval lähenema ka Euroopale. Ehkki EKP otsustas eelmisel neljapäeval toimunud nõukogu koosolekul suuremahulist võlakirjaostude programmi jätkata, algas väidetavalt ka diskussioon selle üle, kas ei peaks baasintressi tõstma enne varaostuprogrammi lõppu.

Praegu ostab EKP võlakirju mahus 60 miljardit eurot kuus ja programm kestab selle aasta lõpuni, ehkki analüütikud ennustavad, et rahatrükiprogramm kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Samas on inflatsioon eurotsoonis kiirenenud. Ehkki EKP president Mario Draghi kordas nõukogujärgsel pressikonverentsil, et hinnatõus on tingitud peamiselt nafta hinna kerkimisest, tõstis keskpank värskes majandusprognoosis selle aasta inflatsiooniootuse varasemalt 1,3 protsendilt 1,7-le ja järgmise aasta oma 1,6 protsendile, mis on EKP eesmärgile üsna lähedal.

Bloomberg kirjutas eelmisel reedel anonüümsetele allikatele viidates, et nõukogus olevat kaalutud võimalust tõsta baasintressi, täpsemalt keskpanga hoiusteintressi, juba enne, kui varaostuprogramm lõppeb. Eelmise aasta märtsis alandas EKP oma hoiuseintresse –0,4 protsendini, mis vähendab kommertspankade kasumimarginaale, mis omakorda pärsib pankade võimalusi ettevõtetele ja majapidamistele laene anda.

«Loo üks pool on see, et nad pole negatiivsete intressimäärade üle eriti rõõmsad,» ütles Bloombergile Hollandi suurpanga ABN Amro makromajanduse ja finantsturgude peaanalüütik Nick Kounis. «Ma saan aru, miks nad soovivad seda teha; negatiivsed intressimäärad on andnud soovitule vastupidise efekti. Kas nad on aga ka valmis seda tegema, on teine küsimus – nad pole endiselt kindlad, kas suudavad oma inflatsioonieesmärki saavutada,» lisas ta.

Financial Timesile olid aga kaks anonüümseks jääda soovinud allikat öelnud, et tõsist diskussiooni sel teemal siiski ei olnud. Samas kinnitas ka Financial Times, et arutelu muutub intensiivsemaks ja jätkub ilmselt ka järgmistel nõukogu koosolekutel.

Muuseas, ülejärgmine EKP rahapoliitikat kujundav nõukogu koosolek toimub 8. juunil Tallinnas.

Tagasi üles