Rahandusminister saab ühest kaalukast kohustusest priiks

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast 1. juulit ei pea rahandusminister enam kinnitama vandeaudiitori kutse andmist.
Pärast 1. juulit ei pea rahandusminister enam kinnitama vandeaudiitori kutse andmist. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Valitsuse heaks kiidetud audiitortegevuse ja teiste seaduste muudatuste tulemusena väheneb ka rahandusministri kohustuste koorem, kuna muudatuste jõustumise järel annab vandeaudiitori kutset edaspidi audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu. Seni on vandeaudiitori kutset andnud andnud audiitorkogu ettepanekul just rahandusminister oma otsusega.

«Muudatustega vähendame tarbetut asjaajamist. Audiitorite kutse korraldus muutub lihtsamaks, mis kahandab halduskoormust ja säästab raha,» ütles rahandusminister Sven Sester (IRL). Valitsus kiitis heaks audiitortegevuse ja teiste seaduste muudatused, mis peaksid jõustudes vähendama bürokraatiat nii erasektoris kui ka avalikus sektoris.

Muuhulgas annab muudatuste jõustumise järel vandeaudiitori kutset edaspidi audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu. Seni on vandeaudiitori kutset andnud Audiitorkogu ettepanekul rahandusminister oma otsusega.

Ka muud vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis rahandusministeerium, antakse üle audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu pädevusse. Küll aga nimetab järelevalvenõukogu liikmed ametisse siiski rahandusminister.

«Tugevdame audiitortegevuse järelevalvenõukogu sõltumatust – edaspidi ei tohi sellesse kuuluda praktiseerivaid audiitoreid. Hea audiitorteenus tagab selle, et ettevõtjad ja investorid saavad õiget ja usaldusväärset informatsiooni,» lisas minister Sester, mis muudatused veel tulevad.

Vandeaudiitorite kutseorganisatsiooni koondatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine, kutsetegevuse standardite kinnitamine, jätkuõppe korraldamine, samuti kvaliteedi tagamise süsteemid ning uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid. 

Ministeeriumi sõnul lühendavad tehtavad muudatused menetlusprotsesse, mis kahandab halduskoormust ja säästab raha. Sellega muutub senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem kahetasandiliseks, kus rahandusministeerium jääb audiitorkogu üle haldusjärelevalvet teostama. 

Kutsete ja tegevuslubade andmisest, kehtetuks tunnistamisest ja muudest sellistest seotud ülesannetest vabastamine võimaldab ministeeriumil nende endi kinnitusel keskenduda nüüdsest enam õigusloomele.

Mis muudatused veel audiitortegevuse korralduses tulevad?

•    Eelnõu määratleb avaliku huvi üksustena börsiettevõtted, kindlustusseltsid ning pangad. Avaliku huvi üksuse määratlus viiakse Euroopa Liidu direktiiviga lubatud miinimumini. 

•    Avaliku huvi üksuse mõiste kitsendamine on otstarbekas, et vältida halduskoormuse suurenemist nii erasektoris kui ka avalikus sektoris: avaliku huvi üksustele tehtud audititest nõuab Euroopa Liidu õigus edaspidi tavapärasest märksa detailsemaid aruandeid ja samuti kehtib neile hulk muid kõrgendatud nõudeid. 

•    2015. aastaga võrreldes vabaneksid keerulisema aruandluse kohustusest 81 aktsiaseltsi ja 18 osaühingut ning toonastest omavalitsustest 16 linna ja 18 valda.

•    Eelnõu järgi tuleb edaspidi raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmida leping vähemalt kahe aasta pikkuseks perioodiks. Pikem lepingu minimaalne kestus võimaldab tõsta audiitorteenuse kvaliteeti. 

Allikas: rahandusministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles