/nginx/o/2017/03/15/6452051t1h57a3.jpg)
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles kommentaariks Postimehe tänasele artiklile pensionifondide küsitavatest metsainvesteeringutest, et fondivalitsejatel oleks mõistlik need investeeringud üle kontrollida. LHV kinnitusel on seda juba tehtud.
Tänane Postimees kirjutas, et LHV on panustanud praeguseks viis miljonit eurot ja Swedbank 1,35 miljonit eurot pensionikogujate raha Birdeye Capitali hallatavatesse metsainvesteeringute fondidesse, ent mõnede ettevõtjate hinnangul on tegu massiivse rahapõletamisega. Nii LHV ja Swedbanki esindajad kui ka Birdeye Capitali juhid Sander Pullerits ja Indrek Minka kinnitasid, et pensionifondide raha on investeeritud mõistlikult ja jätkusuutlikult.
LHV Varahalduse portfellihalduri Kristo Oidermaa sõnul on tänu aasta algul jõustunud seadusemuudatustele pensionifondidel võimalik suuremalt suunata raha Eesti turule. «Kavatseme kasutada seda võimalust üha rohkem. Eesti turg on aga väga väike ning iga uue konkurendi tulek mõjutab oma sektoris jõujooni, » märkis Oidermaa. «Oleme arvestanud, et kohalikule turule suunatud investeeringutega kaasnebki suurem avalikkuse huvi ning tihtilugu tuleb vastata ka kriitikanooltele. Tuleb tõdeda, et kolme metsaäris olemise aasta jooksul oleme aru saanud, et kohalikul metsaturul kehtivad omad seadused ning uusi tulijaid ei võeta just avasüli vastu.»
Oidermaa rõhutas, et LHV suhtub täie tõsidusega igasse laekunud negatiivsesse kommentaari pensionifondide investeeringute osas ning vajadusel viib läbi lisakontrolle, veendumaks, et pensionikogujate vara on kaitstud. «Ka antud investeeringu puhul tegime täiendava kontrolli, » kinnitas Oidermaa.
Oidermaa lisas, et pensionifondid ei hakanud metsavarasse investeerima üleöö. «Aastate jooksul oleme kohtunud seitsme metsafondi ideed pakkumas käinud meeskonnaga. Kui seni andis metsaäris tooni pigem huvi kiiremat tulu võimaldavate investeeringute vastu, siis pensionifondide sisenemine mõjus värskendavalt, lisades uut vaatenurka, » lausus Oidermaa. «Kolme koostööaasta jooksul on usaldus Birdeye meeskonna suhtes pigem tugevnenud, mis aga ei tähenda, et uute, investeeringule halba varju heitvate asjaolude ilmnemisel ei asu me neid kontrollima.»
Oidermaa märkis, et on ainult tervitatav, et ajakirjandus võttis metsaäri luubi alla, sest parim ravi hämarate tehingute vastu on avalikkuse huvi. «Omalt poolt usume, et pensionifondide metsainvesteeringud aitavad samuti muuta seda sektorit läbipaistvamaks,» lisas ta.
Järgneb Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri kommentaar:
Vastamiseks sõnastan esmalt artiklis käsitletud probleemi, siis selgitan seadusest tulenevalt lühidalt FI tegevusi fondivalitsejate ning fondide järelevalvel ja lõpetuseks annan hinnangu loos kirjeldatud olukorrale. Artiklis kirjeldatakse võimaliku probleemina metsamaa omandamist investeerimisfondi poolt turuhinnast kõrgemalt ning sellise fondi osakute omandamist pensionifondide poolt. Täiendavalt kumab artiklist, et väidetava kõrgema hinna põhjuseks võib olla metsa müüja ning otseste ning kaudsete metsa ostjateks olevate finantsvahendajate ühine huvi.
Olen nõus, et kohustuslike pensionifondide investeeringud on või võivad olla avaliku huvi all, kuna kohustuslike pensionifondide käekäigust sõltub osakuomanike pensioniks kogutu suurus. Osakuomanikke – tulevasi pensionäre – on arvukalt. Seetõttu on ka Finantsinspektsiooni prioriteediks fondisektoris just ning eelkõige kohustuslikke pensionifonde valitsevate fondivalitsejate järelevalve. Meedias avaldatu on meile oluliseks sisendiks riskikeskkonna hindamisel ja tegevuste kujundamisel.
Kõnealuses loos tooduga seoses mõni sõna Finantsinspektsiooni ülesannete ringist fondivalitsejate järelevalves. Esiteks, riskidega vahetuks tegelemiseks peab finantsvahendajal endal olema piisav kaitsevall või kontrollide süsteem. Inspektsioon kontrollib eelkõige vahendajate selliste protsesside ja süsteemide toimimist. Täpsemalt seirab Finantsinspektsioon kaud- või kohapealse kontrolli vormis:
1.Kas fondi investeering on seaduse ja fonditingimuste raames;
2.Kas ja milline oli fondivalitseja due diligence (uuringud ja hinnang, kohane hoolsus) enne investeeringu tegemist;
3.Kas investeeringuga seoses eksisteeris huvide konflikt või selle risk, kas ja kuidas seda välditi või juhiti;
4.Kuidas fondis kajastatakse investeeringu väärtust.
Neid teemasid käsitlevate süsteemide hea toimimine hoiab fondivalitseja kenasti valitsevate fondide osakuomanike suhtes lojaalsus- ja hoolsuskohustuse täitmise rajal. Reeglina inspektsioon ei anna hinnanguid investeeringute ostuhindade õigsusele. Küll aga võidakse neid vaadelda muude küsitavuste ilmnemisel või siis võib ilmselt suur kõrvalekalle turuhinnast anda märku muudest probleemidest fondis.
Loos esitatud kahtlustele vastavad pensionifondivalitsejad üldistatult, kirjeldavad omapoolseid samme investeeringuga seoses, sh tuginemist kolmandate osapoolte eelduslikult sõltumatule ja professionaalsele hinnangule.
Artiklis esitatud väidete kontrollimiseks on pensionifondivalitsejal mõistlik teatavad kontrollid üle käia seoses kõnealuste investeeringutega, millele vajadusel järgnevas dialoogis teise fondivalitsejaga ja/või finantsjärelevalveasutusega kooruvad lahendused, kitsendused, kohustused jmt. Inspektsiooni järelevalvemenetlus ei ole avalik. Kriisile eelnenud rämpsinvesteeringute lahendamise loost said oma kibeda õppetunni kõik suuremad fondivalitsejad ja me inspektsioonis töötame selle nimel, et see meeles ka püsiks!