Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Õllehiiud ei suutnud peaministrit ümber veenda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Carlsberg Grupi Lääne-Euroopa turgude asepresident Joao Abecasis (keskel vasakul) ja Olvi juhatuse esimees Lasse Aho rõhutasid, et nende eesmärk on luua pikaajaline ja hea koostöö Eesti valitsusega, et muudatused siinsel turul ei oleks nii järsud. | FOTO: Raul Mee

Eesti õlletootjate emafirmad ütlesid eile pärast kohtumist peaminister Jüri Ratasega, et kuna valitsus ei tagane aktsiisi ennaktempos tõstmisest, peavad nad lihtsalt kohanduma ja pikas plaanis tõenäoliselt investeeringuid vähendama.

Veel möödunud aasta lõpus ähvardasid Carlsberg ja Olvi uue valitsuse aktsiisitõusude tõttu investeeringud Eestisse sootuks peatada ja mujale kolida. Pärast eilset kohtumist peaminister Jüri Ratasega oldi märksa leebemad.

Kui tavaliselt oleme harjunud nägema, kuidas Eesti alkoholitootjad süüdistavad jõuliselt valitsust ühe ettevõtlussektori hävitamises ja huvigruppide arvamuste eiramises, siis emafirmade juhid olid rahulikud ning näitasid üles igakülgset soovi Eesti valitsusega sõbralikku dialoogi astuda.

«Muidugi oli see meile paras šokk, kui kuulsime uue valitsuse maksutõusudest. Kui sulle antakse teada, et aktsiis tõuseb üle 100 protsendi, siis on see pehmelt öeldes ettearvamatu. Eriti arvestades, et eelmine valitsus oli meile aastateks andnud kindluse, et aktsiis tõuseb rahulikus tempos. Aga tuleb harjuda ja kohaneda,» ütles Carlsberg Grupi Lääne-Euroopa turgude asepresident Joao Abecasis.

Seetõttu otsustasid nii Abecasis kui ka Olvi juhatuse esimees Lasse Aho peaministriga kohtuda, et arutada Eesti riigi alkoholipoliitika üle ning esitada oma arusaam, mida või kuidas võiks teistmoodi teha.

Kuigi neil ei õnnestunud aktsiisitõusu tagasi keerata, möödus kohtumine Ratasega avatud ja üksteise mõistmise vaimus, ütlesid nad justkui ühest suust. «Oleme valitsusega nõus, et alkoholi tuleb tarbida mõõdukalt ja vastutustundlikult. Viimastel aastatel ongi see Eestis juhtuma hakanud, kuna trendid näitavad pidevat tarbimise langust,» ütles Abecasis.

Ei Saku ega ka Olvi kavatse Eestist kuhugi lahkuda, vähemalt mitte niipea, kuigi selline mulje võis möödunud aasta lõpus saadetud kirjast jääda. «Eesti on meile oluline turg ja me näe end lahkumas,» ütles Abecasis. Aho lisas, et nad tahavad Eestisse lausa igavesti jääda.

Siiski sunnib alkoholiaktsiisi järsk tõstmine neid tegevust koomale tõmbama. Kuigi nad ei soovinud täpsustada, kas ja kui palju nad lähematel aastatel investeeringuid külmutavad, ütlesid nad, et siinsel turul läheb kindlasti raskemaks.

«Oleme olnud siin turul edukad ja eks peame kohanema ja vaatama, mida meil õnnestub teha. Meil on siin tugevad brändid. Aga selles mõttes läheb kindlasti raskemaks, et me ei torma kuhugi investeerima,» rääkis Abecasis.

Olvi juht Lasse Aho ei osanud otseselt öelda, kas ja mis investeeringud lähiajal Eestis peatatakse. «Investeerimine on selles mõttes lai mõiste, et investeerime ka IT-sse ja turundusse. Peame selle üle vaatama. Praegu ei oska täpsemalt öelda,» lausus ta.

Nii Aho kui ka Abecasis rõhutasid, et nad kavatsevad koostööd Eesti valitsusega jätkata. «Vähenevate mahtude juures on oluline, et meil säiliksid head suhted ja koostöövaim, et neid asju meiega läbi arutataks,» lisas Carlsbergi üks juhte.

Ta on veendunud, et aktsiisitõusude asemel võiks panustada rohkem eneseregulatsiooni ja inimeste teadlikkuse tõstmisele. «Nagu näeme, suurendab niivõrd järsk aktsiisihüpe vaid Eesti-Läti piirikaubandust ega suurenda Eesti riigi maksutulu, nagu loodeti,» rõhutas Abecasis. Ta lisas, et nad tegid valitsusele alternatiivseid ettepanekuid, kuidas alkoholi tarbimist kontrolli all hoida.

Piirikaubanduse üha tugevamat esiletõusu rõhutasid ka A. Le Coqi juht Tarmo Noop ja Saku juht Jaan Härms, kelle sõnul on juba praegu Eesti-Läti piiril toimuv pöörane. Mõlema ettevõtte ekspordimahud eeskätt piiriäärsetesse Läti kauplustesse on tänavu hüppeliselt kasvanud. Suurem ralli lõunanaabrite juurde on veel ees, leidsid nad.

Peaminister Jüri Ratas ütles pärast kohtumist, et alkoholiaktsiiside tõstmise eesmärk on eelkõige vähendada alkoholi tarbimist ning sellest tingitud õnnetuste, surmade ja haiguste arvu.

«Mõistame alkoholitootjate muret, aga peame vaatama küsimust laiemalt, terve ühiskonna tasandil. Seirame olukorda pidevalt ning arvestame aktsiisipoliitika kujundamisel Eestis ja mujal maailmas toimuvate arengutega,» lausus Ratas.

Praegu ei jää kummalgi osapoolel muud üle kui oodata, mida ütleb alkoholi aktsiisi tõusu kohta riigikohus. Nimelt leidis õiguskantsler Ülle Madise veebruaris, et lahja alkoholi aktsiisimäära ennaktõus on põhiseadusega vastuolus, kuna see rikub ettevõtlusvabadust ning õiguspärase ootuse põhimõtet. Kuna riigikogu tõenäoliselt vilistab õiguskantsleri seisukohale, läheb vaidlus riigikohtusse.

Uus valitsuskoalitsioon tõstab õlleaktsiisi määra järgmise aasta juulist 65 protsenti, 13,7 sendini liitrist, ent aastaks 2020 tõuseb aktsiis 2016. aastaga võrreldes 166 protsenti ehk üle kahe korra, 22,09 sendini liitrist.

See tähendab, et kui praegu on 5-protsendilise etanoolisisaldusega pooleliitrise õllepudeli eest makstava aktsiisi summa 20,75 senti, siis järgmise aasta juulis kasvab see 34,25 sendini ning jõuab 2020. aastaks 55,23 sendini.

FAKTIKAST

Kaks suurt õlletootjat

A.Le Coq

A.Le Coqi eelmise aasta käive kasvas 1,5 protsenti, 76,9 miljoni euroni, moodustades 24 protsenti Olvi grupi kogukäibest.

Ettevõtte tegevuskasum tõusis mullu 0,1 protsenti, 15,9 miljoni euroni. See moodustas 30 protsenti Olvi kasumist.

Saku

Saku Õlletehase 2015. aasta käive langes 17 protsenti, 59 miljonile eurole, moodustades Carlsbergi grupi kogukäibest vai 0,7 protsenti.

Saku Õlletehase 2015. aasta kasum oli 500 000 eurot, langedes aastaga 88 protsenti.

Tagasi üles