Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Meretuuleenergia kogub tuure

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tuulikud Saksamaa ranniku lähedal. | FOTO: Fabian Bimmer / Reuters

Tuuleenergiast, mis roll elektriturul on läbi aastakümnete olnud üsna marginaalne, on tänaseks saanud kõige kiiremini kasvav elektritootmise allikas. Pealegi muutub tuulikute rajamine odavamaks, mis tähendab, et tuuleenergia suudab peagi konkureerida ka fossiilsete kütustega.

«Ma usun, et juhul, kui sul on piisavalt suur koht sobiva tuulekiirusega, on võimalik luua meretuulepark, kus elektri omahind on sama kui söel töötavatel elektrijaamadel kogu maailmas, ka USAs,» ütles Bloombergile Taani elektritootja Dong Energy tegevjuht Henrik Poulsen.

Taani ongi meretuuleenergia tootmise pioneer, nende esimene meretuulefarm Vindeby hakkas elektrit tootma 1991. aastal. Nüüd on taanlased võtnud eesmärgiks olla esimene riik maailmas, kus meretuuleenergiaäri põhineb turumajandusel, ütles veebruari alguses Tallinnas toimunud Balti meretuuleenergia konverentsil Camilla Holbech Taani meretuuleenergia assotsiatsioonist. Tema sõnul toodetakse sealses tuulepargis Kriegers Flak maailma odavaimat tuuleenergiat hinnaga 49,9 eurot megavatt-tunni eest.

Taanis on praegu 13 offshore-tuuleparki, mille võimsus on 1271 megavatti. Järgmise viie aasta jooksul lisandub veel neli parki ning võimsus kasvab 1350 megavatini. Kogu riigi elektritoodangust moodustab tuuleenergia 37,6 protsenti ning aastaks 2021 soovitakse selle osatähtsus tõsta 60 protsendini.

Mahu poolest on Euroopa suurimad meretuuleenergia tootjad siiski Suurbritannia ja Saksamaa, mis annavad kaks kolmandikku Vana Maailma meretuuleenergiast.

Kogu Euroopas asub kümnes riigis 3589 ülekandevõrkudega seotud tuuleenergia turbiini, mille koguvõimsus on 12 631 megavatti.

Ka tuuleenergiaparkide rajamine muutub üha soodsamaks. Viie aastaga on see odavnenud 46 protsenti, ainuüksi eelmisel aastal läks nende hind 22 protsenti soodsamaks. Bloombergi andmetel maksab turbiinide püstitamine merre keskmiselt 126 dollarit megavatt-tunni kohta, samal ajal kui uue tuumajaama rajamise kulu on 155 dollarit ja uue kivisöejaama ehitamise kulu 88 dollarit megavatt-tunni kohta.

Üha rohkem meelitab meretuuleenergia ligi ka investeeringuid. «Kui sa oleksid küsitlenud infrastruktuuriinvestoreid viis aastat tagasi, oleks vaid mõned üksikud neist vaadanud meretuuleenergia poole,» ütles ajalehele The New York Times investeerimispanga Bank of America Merrill Lynch nn roheliste võlakirjade üksuse kaasjuht Suzanne Buchta. «Nüüd nad tunnevad seal ennast mõnevõrra kindlamalt,» lisas ta.

Taani konsultatsioonifirma Make analüütiku Michael Gulbrandseni hinnangul on  investeeringute maht kasvanud viie aastaga viis korda.

Eelmisel aastal investeeriti kogu maailmas meretuuleparkidesse 29,9 miljardit dollarit, mis on 40 protsenti enam kui aasta varem. Prognooside järgi kasvab investeeringute maht 2020. aastaks 115 miljardi dollarini.

Nii nagu Taanis on meretuuleenergiast saanud tähtis energiaallikas ka Suurbritannia, Saksamaa ja Hollandi rannikutel. Ekspertide sõnul on suur potentsiaal ka Põhja-Ameerikal ja Hiinal.

Meretuuleenergial on maapealsete turbiinide ja päikesepaneelide ees mitu eelist. Näiteks ei avalda kohalikud elanikud nende paigaldamisele sellist vastupanu. Samas on see tehnoloogia siiani olnud kallis ning sõltunud tugevasti valitsuste toetusest, mis on teinud erainvestorid ettevaatlikuks. Nüüd hakkab see muutuma. Turbiinid on suuremad, nad toodavad rohkem elektrienergiat ja ka tuulepargid on suuremad, mis tähendab omakorda lisakäivet.

Kasvanud on ka konkurents turbiinitootjate seas, mis langetab samuti hinda. Kui aastakümneid tagasi domineeris turbiinitootjate turul Saksamaa tööstuskonglomeraat Siemens, siis nüüd pakuvad talle konkurentsi Taani Vestas, Jaapani tööstuskonglomeraat Mitsubishi Heavy Industries, USA tööstuskonglomeraat General Electric ja Hiina tootjad.

2015. aastal moodustasid maailma kõikidest meretuuleturbiinidest 63 protsenti Siemensis valmistatud, Vestas Windi turuosa oli 19 protsenti ning teiste turbiinitootjate turuosa olid väiksemad.

Ajakiri The Economist kirjutas, et tuule- ja päikeseenergia muudab sajandivanust elektrienergia varustamise mudelit, mis on ka vanades energiakontsernides mõningase kaose tekitanud.

Saksamaa suurimad elektritootmiskompaniid E.ON ja RWE on mõlemad paaril viimasel aastal eraldanud oma taastuvenergia- ja jaotusvõrguüksused suure võlakoormusega ning kahjumit tootvatest konventsionaalse elektritootmise üksustest. Konsultatsioonifirma EY (endine Ernst & Young) on välja arvutanud, et 2010.–2015. aastani on Euroopa energeetikafirmad kandnud maha 120 miljardi euro väärtuses vara, sest energia hind on olnud liiga odav. Investeeringuid mittetaastuvenergiasse tehakse vähe.

«Mitte kunagi lähiajal pole olnud energeetikatööstusesse nii keeruline kapitali saada kui praegu,» ütles globaalsete energeetikaettevõtete analüütik Matt Rennie ajakirjale The Economist.

Tagasi üles