Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Täna lõpeb Islandil finantskriis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
2010. aasta kevadel pursanud Eyjafjallajökulli vulkaan (pildil) on meelitanud saareriiki uudistama üle maailma palju turiste. | FOTO: Martin Rietze/Scanpix

Islandi valitsus teatas pühapäeval kiiruga kokku kutsutud pressikonverentsil, et lõpetab alates tänasest kõik piirangud kapitali liikumisele, mis tähendab, et pärast peaaegu üheksa aastat kestnud vaheaega on Islandi elanikel, ettevõtetel ja pensionifondidel taas ligipääs maailma kapitaliturgudele.

Kolmandiku miljoni elanikuga Island oli 2008.–2009. aasta finantskriisi ajal üks enim kannatanud riike maailmas. Eelmise kümnendi esimese poolel, buumi ajal kasvas pangasektori varade maht enam kui kümme korda suuremaks, kui oli kogu riigi majandus.

Finantskriisi ajal purunes see kõik rusudeks. Kolm suurimat panka varisesid kokku ning need natsionaliseeriti, kolme päevaga kukkus pangandussektor 97 protsenti. Seejärel kehtestati riigis piirangud kapitali väljaveole, võeti Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) laenu, tänu millele suudeti Islandi kroon stabiliseerida.

Piirangud tegid aga elu keeruliseks neil islandi inimestel ja ettevõtetel, kes tegutsesid ka välismaal.

Kuid nüüd on Island kriisist ilusasti toibunud. Riik on müünud edukalt valitsusvõlakirju ning ühe kokkukukkunud panga järglane läheb ilmselt peagi börsile.

Reitinguagentuur Standard & Poor’s kergitas jaanuaris Islandi krediidireitingu A miinusele; varem oli see BBB pluss. Nüüd on loota juba reitingu uut tõusu, sest agentuur lubas, et seda võidakse teha, kui piirangud kapitali liikumisele täielikult tühistatakse. Teine rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s tõstis riigi võlakirjareitingut juba sügisel.

Islandi majandusbuumi juured ulatuvad nagu meilgi eelmise sajandi 90ndateaastate algusesse, kui sealne Iseseisvuspartei koos sotsiaaldemokraatidega hakkas majandust liberaliseerima ja erastati terve hulk riigile kuulunud väikesi ja suurettevõtteid. Majandus hakkas stabiliseeruma ning tublisti pidurdus varem krooniliseks kujunenud kiire inflatsioon.

1995. aastal võimule tulnud uus koalitsioon jätkas majanduse liberaliseerimist, erastati kaks panka ja riigile kuulunud telekommunikatsioonifirma Síminn. Valitsus alandas ka ettevõtte tulumaksu 18 protsendile (kümnendi alguses oli see 50 protsendi kandis), järsult alandati pärandimaksu ning loobuti varamaksust.

Islandi majandus hakkas kiiresti kasvama, riiki hakati kutsuma Põhjamaade tiigriks. Nagu öeldud, katkes Islandi majandusõitseng 2008. aastal järsult ning valitsus oli sunnitud abi paluma ka IMFilt.

Nüüd on aga esile kerkinud uus probleem – turismibuum sunnib kahtlustama, et riigi majandus hakkab üle kuumenema. Eelmise aasta viimases kvartalis kasvas sealne majandus 11,3 protsenti. Nii kiire oli kasv viimati 2007. aasta lõpus, vahetult enne krahhi. Eelmisel aastal tervikuna kasvas majandus 7,2 protsenti.

Palgakasvu protsent on kahekohaline, eluasemed kallinesid eelmisel aastal 11 protsenti, kaubandusdefitsiit paisub ning töötuse määr on langenud alla kolme protsendi taseme.

«Üldine tunnetus on, et oleme buumitsükli tipus,» ütles Financial Timesile Londoni majanduskooli süsteemsete riskide keskuse direktor Jon Danielsson. «Küsimus on selles, kas valitsus suudab kasutada tõusu ettevalmistuseks uuele langusele,» lausus ta.

«Ehkki me näeme üha kasvavat survet majandusele, ei näe me mitte mingisuguseid märke sellise mastaabiga ülekuumenemise kohta, mida nägime kümme aastat tagasi,» hajutas mõnevõrra hirmu Islandsbanki ökonomist Jon Bentsson Reutersile. «Kui kaua see veel jätkub, on lahtine,» sõnas ta.

Kui 2009. aastal käis Islandil 464 000 turisti, siis eelmisel aastal oli väliskülaliste arv kasvanud juba 1,8 miljonini ning kasv aina kiireneb. Selle aasta kahe esimese kuuga kasvas turistide arv 59 protsenti ning aastas tervikuna ennustatakse, et riiki saabub 2,4 miljonit külastajat.

«Turistide arvu graafik on praegu peaaegu vertikaalne,» ütles Financial Timesile Islandi turismiuuringu keskuse professor Edward Hujbens.

Spetsialistide sõnul hakkas turistide arv kasvama plahvatuslikult pärast Eyjafjallajökulli vulkaani purskamist 2010. aastal, mis häiris lennuliiklust kogu Euroopas, aga samas tõstis saareriigi kogu maailmas rambivalgusesse.

Island on pakkunud pikka aega transatlantilistele lennuliinidele vahepeatuspaika ning odavlennufirmad ongi kasutanud ära pealinna rahvusvahelist lennujaama Keflavíki pakutavaid madalaid maandumistasusid.

Lisaks kukkus Islandi krooni kurss pärast finantskriisi poole võrra, mis on teinud selle üsna kalli maa välituristidele talutavamaks. Islandlased ise on hakanud buumi nimetama turismipommiks, mis on osutunud sealse majanduse jaoks tõeliseks imeks.

Tagasi üles