Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

BLOGI Suurettevõtja Jüri Käo: ametiühingud on ajaloo rudiment, mis takistab ühiskonna normaalset arengut

Konverents on järelvaadatav!

36
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Suurettevõtja Jüri Käo kritiseeris tööandjate aastakonverentsi «Tuulelohelend» paneeldiskussioonis ametiühinguid, väites, et tegemist on ajaloo rudimendiga, mis takistab ühiskonna normaalset arengut.

«Kui me vaatame, mis näiteks Skandinaavias toimub, mida ametiühingud korraldavad: kellel on takistused lendamisel, kellel on probleemid kauba kättesaamisel,» loetles Käo ametiühingute poolt põhjustatud probleeme.

Suurettevõtja Jüri Käo. Foto: Mihkel Maripuu

Käole jäi arusaamatuks, et kui inimesele on antud töökoht, siis ei ole see normaalne, kui üks hetk tõustakse püsti ja hakatakse trampima. Seetõttu ta avaldas lootust ja veendumust, et uued põlvkonna noored ei astu kunagi ametiühingutesse.

«Uue generatsiooni noored ei hakka kolistama tänavate peal, vaid nad tahavad normaalset ja mõistlikku dialoogi oma juhtidega,» märkis Käo

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kritiseeris samas paneeldiskussioons aga kodanikupalka, väites, et seda tuleb maksta inimestele vaid selleks, et nad vait oleks. Ossinovski sõnul on kodanikupalk inimeste äraostmine.

«Kodanikupalk on selline asi, et me ei näe neil inimestel enam rolli ja maksame neile raha, et nad vait oleks. Muidu teevad veel revolutsiooni ja murravad Swedbank seifi maha,» märkis minister.

Masinad ei ole inimeste tööd ära võtnud, vaid juurde andnud

ABB juht Balti riikides Bo Henriksson. Foto: Sander Ilvest

Tööstuskontserni ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson rääkis, et kuigi see on igavikuline küsimus, et kas masinad võtavad inimeste töö ära, ei ole seda siiani siiski juhtunud. «See on vana küsimus, aga ei midagi uut siin päikese all. Karl Marx ennustas samamoodi, et masinad tulevad ja võtavad inimeselt töö ära. Töö pole lõppenud,» kirjeldas Henriksson.

ABB Balti juht tõi mitmeid näiteid, kuidas töö ja ametid on muutunud - viimase kümme aastaga on juurde tulnud hulga töid, kasvõi Uberi autojuht, mida varem ei osatud ettegi kujutada.

«Miljoni roboti ehitamiseks on vaeva näinud kolm miljonit inimest. Ma ei tea kui paljudelt inimestelt see töö ära võttis, aga ma arvan, et neid inimesi on vähem, kui neid, kes tööd said,» rääkis Henriksson. Nii võib öelda, et vana töö lõpp on uue töö algus.

Realo: tööle tulevad noored, kes pole kunagi põrandaharja näinud

Tanklaketi Circle K Eesti (endine Statoil) peadirektor Kai Realo juhtis tööandjate konverentsil kõneldes tähelepanu sellele, mismoodi erinevab vanema ja noorema põlvkonna suhtumine oma tööandjasse - kui esimene töötab organisatsiooni heaks, siis teine lihtsalt organisatsioonis.

«Kui eelmine põlvkond tahtis korraldusi ja töökorralduste täitmist, siis noored soovivad meeskonnatööd. Kui vanad soovivad tööd kogu elus, siis noored tahavad tööd just praegu. Üks vahe on ka see, et vanemad generatsioonid on näinud tööandjat võimaluste pakkujana, siis uued põlvkonnad näevad tööandjat kui võimaluste loojat,» rääkis Realo.

Circle K Eesti juht Kai Realo. Foto: Erik Prozes

Kuigi tanklaketi juht märkis, et tema kindlasti ei hakka nooremale põlvkonnale moraali lugema, tõi ta veel ühe näite põlvkondadevahelisest erinevusest. «Kaks aastat tagasi hakkas tulema signaale, et tulevad tööle noored, kes pole kunagi näinud põrandaharja ja kellele peab seletama elementaarseid asju.»

Realo sõnul ei ole sellises asjas midagi hullu, kuid see on täiendavalt märk sellest, kuidas suhtumine töösse on muutunud. «Töö on olnud varem iseenesestmõistetav – kas sa armastad seda või mitte, aga tööd tuleb teha. Need asjad on noorte hulgas nüüd muutunud,» rääkis Realo, lisades, et olukorraga tuleb lihtsalt harjuda.

Kaljulaid: traditsiooniline kaheksatunnine töö on peagi ajalugu

Ennelõunal konverentsil kõnelenud president Kaljulaid rõhutas, et ühe ja kindla töö õppimise asemel peavad tänapäeva inimesed olema eelkõige õppimis- ja kohanemisvõimelised, kuna traditsiooniline kaheksatunnine tööpäev samal tööpostil on peagi ajalugu.

President Kersti Kaljulaid. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

«Sel sajandil jäävad võitjaks need, kes muudatusi tajuvad ja selleks kõige paremini ette valmistavad. Me oleme murrangute keskel. Ühel ja samal ajal tuleb elada endises maailmas, kuid samal ajal ka uuenevas maailmas,» rääkis Kaljulaid, lisades, et inimväärse elu tagab inimestele kohanemis- ja õppimisvõime, mis sõltub neist endist, mitte riigist.

Konverentsi alguses kõnelenud meediaekspert Raul Rebane juhtis tähelepanu sellele, et oleme Eestis jõudnud taasiseseisvumisaja suurimasse kriisi, mis väljendub unistuste puudumises.

Rebane: Eesti on unistuse puudumise kriisis

«Teised kriisid on olnud majanduskriisid ja neid saab lahendada. Meil on praegu aga unistuste kriis. Homne edu on tänane unistus, aga mis meie unistus on? Mis on praegune suur eesmärk? Julgen öelda, et kokkuleppelist Eesti tulevikulugu avalikus tajus ei ole,» märkis Rebane.

Meediaekspert Raul Rebane. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ta rõhutas, et viimased 30 aastat on meid juhtinud suured mõtted ja vägevalt: saada vabaks, turvaliseks ja suuremaks. «Kõik on õnnestunud ja me võime uhked olla. Kui idealistlikku unistust ei ole, siis tulevad unistuste asemel eesmärgid: populistlikud valmislubadused ehk rohkem raha kätte. Need on taktikalised lubadused ja altkäemaks häälte eest.»

Enne meediaeksperti üles astunud kirjanik Viivi Luik juhtis tähelepanu aga sellele, kuidas inimkonnal on läbi aegade olnud illusioon inimeste vabastamise tööst. «Arvatakse, et tööst vabastatud inimene kulutab sülle langenud vaba aja haridusele ja kaunitele kunstidele ja kehakultuurile,» kirjeldas Luik.

Luik: töö annab inimesele väärikuse

Kirjanik Viivi Luik. Foto: Ülo Josing/ERR

Kirjanik ise on veendunud aga, et inimesele annab väärikuse see, kui ta on valmis tööd tegema ega jää ühiskonnale koormaks. «Ilma vaevata kätte tulnud raha on tõstnud kuritegevuse taset ja õpetanud täiskasvanud inimestele hädaldamist ja abitust,» sõnas ta.

Tööandjate aastakonverents «Tuulelohelend» keskendub tänavu küsimustele, kas lähiajal võtavad masinad ka tegelikult inimestelt töö ära või muutub lihtsalt töö iseloom.

Konverentsil esinevad teiste hulgas suurettevõtja Jüri Käo, Swedbank Eesti juht Robert Kitt, kirjanik Viivi Luik ja Häädemeeste gümnaasiumi 8. klassi  õpilane Pauliine Põldmaa. Pauliine räägib sellest, mida arvavad teismelised tööst ja tulevikust.

Postimehe otseülekanne konverentsist algas kell 10.

Tagasi üles