SEB nädalakommentaar: Eesti eksportööre ootab hea aasta

Mihkel Nestor
, SEB majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor. Foto: Jaanus Lensment

Eesti eksportööride jaoks peaks 2017. aasta olema suhteliselt soodne äritegevuse laiendamiseks, kuna ekspordihinnad on kiirelt taastumas ja peamise sihtturu – euroala – majanduskasv kiirem kui varasemalt, kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor. 

Eesti eksport tegi jaanuaris läbi ühe viimaste aastate kiireima kasvu. Peamiselt mõjutas eksporti kütuste, puidu ja metalltoodete oluliselt suurenenud väljavedu. Ekspordi pikaajalist väljavaadet varjutab keskendumine suhteliselt madala lisandväärtusega kaupadele.

Statistikaameti teatel suurenes Eesti eksport tervikuna tänavu jaanuaris rekordilise 14% võrra. Viimati oli ekspordi kasv sellest kiirem neli aastat tagasi 2012. aasta jaanuaris. Küll tuleb tunnistada, et kõrges kasvunumbris ei peegeldu mitte niivõrd Eesti eksportivate ettevõtete ootamatu läbimurre maailmaturul, kui eelmise aasta jaanuari nõrk tase.

Võrreldes näiteks 2015. aasta jaanuariga, oli Eesti eksport tänavu vaid 2% võrra suurem.  Eksportivate ettevõtete olukorda tuleb siiski pidada soodsaks, kuna suurenes pea kõigi oluliste kaubagruppide väljavedu.

Puit ja puidutooted veavad ekspordi kasvule

Eestis toodetud kaupade ekspordi 14% kasvu panustas enim kodumaine puidutööstus. Puit­toodete eksport suurenes rekordilise 21% ehk pea 20 mln euro võrra. Kuigi oluliselt suurenes ka töödeldud puittoodete eksport, tuli enam kui 4 mln eurot kasvust töötlemata puidu ja küttepuidu ekspordist, mis näitab, et Eesti puidutööstus ei suuda veel kogu kodumaist ressurssi piisavalt väärindada.

Puidutööstuse peamine sihtturg on jätkuvalt Põhjamaad, eriti Rootsi. Jaanuaris suurenes puitoodete eksport enim Taani. Kuigi konteinervedude hinnad on võrreldes möödunud aasta madalseisuga tõusnud, siis näib endiselt piisavalt soodne olevat puitu saata ka Hiinasse, kuhu seda selle aasta jaanuaris müüdi enam kui 4 mln euro väärtuses. Enam kui kolmandiku võrra suurenes eksport ka puidutööstusega tootmissisendi pärast konkureerivas paberitööstuses.

Saksamaa tähtsus Eesti eksportijate jaoks suureneb

Vaadates Eesti eksporti riikide lõikes, suurenes siin toodetud kaupade müük jaanuaris enim Saksamaa suunal. Saksamaa tähtsuse tõus ekspordipartnerina on kestnud juba mõnda aega ning jätkub loodetavalt ka edaspidi. Mullu tõusis Saksamaale mineva kaubaveo osatähtsus kogu­ekspordis 6,7%ni, mis teeb Eesti päritolu kaupade arvestuses Saksamaast tähtsuselt kolmanda sihtkoha.

Tänavu jaanuaris eksporditi Saksamaale Eestis toodetud kaupasid enam kui 50 mln euro väärtuses. Võrreldes sama ajaga mullu, suurenes eksport kolmandiku võrra. Eesti peamised ekspordiartiklid Saksamaale on kokkupandavad ehitised, pehme mööbel, meditsiini­tehnika ja telekommunikatsiooniseadmed.

Just viimaste suurenenud müügi arvelt tuli ka jaanuarikuine kasv. Saksamaa suunal tegutsevad aktiivselt ka Läti ja Leedu ettevõtted. Kui Eesti eksportis mullu Saksamaale veidi alla 7 miljardi euro väärtuses kaupasid, suutes müüki aastaga kasvatada 15% võrra, siis Läti kaubaeksport Saksamaale küündis 7,5 miljardi euro ja aastane kasv 13%ni.

Heas kasvuhoos oli jaanuaris ka eksport Soome, mis re-eksporti kõrvale jättes, suurenes ligi 13 mln euro ehk 12% võrra. Esmapilgul ehk üllatavana võib tunduda 12% ekspordi vähenemine Rootsi.

Langus on seotud ennekõike ühe ettevõtte tootmistegevuse ümber­organiseerimisega, mistõttu ei liigu siin töödeldud kaup enam kontserni koduriiki, vaid ettevõtte mujal maailmas asuvatesse üksustesse. Jättes kõrvale elektriseadmed, oleks Eestis toodetud kaupade eksport Rootsi suurenenud jaanuaris 7% võrra.

Eesti ekspordi nõrkuseks on jätkuvalt keskendumine vähese lisandväärtusega kaupadele, mis on pealegi sõltuvuses sihtriikide investeerimisaktiivsusest. Otse tavatarbijale suunatud ja kõrge lisandväärtusega kaupade osas on Eestil ette näidata vähe edulugusid.

Turistide arvu stabiilne kasv on jätkunud

Edukalt läheb ka turismiteenuse eksportijatel. Eesti majutusasutustes peatunud välisturistide arv suurenes jaanuaris mullu sama aga võrreldes 8% võrra, jätkates möödunud aasta stabiilset kasvutrendi.

Enim, pea 4000 inimese võrra, suurenes Venemaalt pärit turistide arv. Ilmselt ei ole seejuures vähetähtis Vene rubla märkimisväärne tugevnemine euro suhtes – kui 2016. aasta jaanuaris maksis 1 euro keskmiselt 83 rubla, siis käesoleva aasta jaanuaris vaid 63 rubla.

Võib eeldada, et Vene turistide arv suureneb ka edaspidi, kooskõlas Venemaa majanduse kriisist taastumisega. Lisaks Vene turistidele, suurenes märkimisväärselt veel Läti turistide ööbimiste arv siinsetes majutusasutustes – ligi 1600 võrra. Pea 500 inimese võrra enam külastasid Eestit ka sakslased. Teistest riikidest pärit turistide arvu kasv jäi marginaalseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles