Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Postimehe intervjuu EASi esindajaga Pekingis: hiinlased igatsevad Eesti puhast õhku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
EASi uus esindaja Hiinas Anneli Vilu. | FOTO: Mihkel Maripuu

Veebruaris EASi Hiina esindajana tööd alustanud Anneli Vilu sõnul on kõige parem müügiargument Hiinas Eestimaa puhas õhk.

-Kuidas te Hiinasse sattusite?

Töötasin enne Skandinaavia maades, eriti Taanis, ja tundsin ühel hetkel, et see keskkond on nii selge, et mul ei ole seal enam mitte midagi õppida. Heaolu läks liiga suureks ja ma mõtlesin, et pean oma turvatsoonist välja minema.

Rahvusvaheline töö ja erinevate kultuuride vahendamine mulle väga meeldis. Nii tahtsin sihikule võtta mõnda põnevamat riiki. Kaalusin ka mõnda Aafrika piirkonda ja suahiili keele õppimist või siis araabia maid ja araabia keelt.

Hakkasin hiina keelt õppima umbes kümme aasta tagasi, töötasin siis Taanis Eesti saatkonnas. Hiinasse läksin kaheksa ja pool aastat tagasi.

Arvan, et saan hakkama umbes 2500–3000 kirjamärgiga; öeldakse, et kõrgharidusega inimesed, kes loevad vabalt kõiki ajalehti, oskavad umbes 3000 tähemärki. Ajalehti ma loen ka, aga mõne märgi pean vahel järele vaatama.

-Miks kolib esindus Shanghaist Pekingisse?

Shanghais oli varem Eesti peakonsulaat, mille juures EASi esindaja töötas majandusdiplomaadina. Kuna konsulaat suleti, millest mul on väga kahju, siis tuli ka kaaluda, mida edasi teha. Praegu on selline kompromisslahendus, et esindaja on hoopis Pekingis. Mõnes mõttes on see hea ka, eks Peking on lähemal kõigile võimukoridoridele. Seal sõlmitakse suurem osa suhteist, igasugused litsentsid, mis on vajalikud Eesti eksportijatele, aetakse Pekingis.

-Kui kaua läheb Hiinas aega kohtumisest tehinguni?

Ikka võtab aega ja suhted tuleb sisse töötada. Samas on turg nii suur ja seal on nii palju võimalusi, et see tasub ennast ära. Kõik oleneb kaubast ja valdkonnast, aga ma pakun, et aasta kuni kolm.

Tuleb palju suhelda. Ja mitte ainult koosolekuruumis, vaid minna välja sööma, laulda koos karaoket ja nii korduvalt ja korduvalt. Vahepeal võib kingitusi viia. Sobivad toidud, joogid, rätikud, midagi punast. Kella ei tohi mingil juhul kinkida, see meenutab, kuidas aeg surmale lähemale tiksub.

Minu eelmine töökoht oli Shanghai-Taani kaubanduskoja tegevdirektor. Nägin, kui aktiivselt taanlased ja muud põhjamaalased seal äri ajavad. Shanghai piirkonnas üksi oli juba 500–600 Taani ettevõtet, kes olid ennast seal asutanud ja juba tootsid kohalikule turule või tegelesid kaubandusega. Palju oli ka üksiküritajaid.

Taanis on suurtel ja keskmistel ettevõtetel mõtteviis, et kui sind ei ole Hiinas, siis sind ei ole olemas.

Hiina annab väga suure osa Taani majandusellu, selle kaudu luuakse töökohti, see toob Taani riigikassasse päris suurt tulu. Sellega võrreldes on Eesti Hiinas väga vähe esindatud.

-Milliseid tüüpilisi vigu ettevõtjad Hiinas teevad?

Kõige suurem viga on see, et eeltöö jäetakse tegemata, kui usaldatakse liialt esimesi vahendajaid, keda kohatakse, ega kontrollita põhjalikult nende tausta.

Ka EAS pakub abi partnerite tausta uuringul. EAS korraldab ka seminare teemadel, kuidas intellektuaalomandit kaitsta, milliseid makseviise valida, et partner rahaga jooksu ei paneks.

-Milliseid makseviise valida? Kuidas inimesed harjunud on?

Kohapeal on väga levinud mobiilimaksed. Hiina põhiline suhtlusvahend ja sotsiaalvõrgustik on WeChat ning selle sees on erinevad rahakotid: WePay, AliPay. Enamik inimesi käbi ringi mobiiliga ja sularahaga ei arvelda.

Kogu elu käib WeChatis, seal on ühendatud Skype’i, WhatsAppi, Facebooki, Twitteri ja internetipanga funktsioonid. Kõik teenused on ühes kohas koos.

Hiina on viimasel paaril aastal teinud suure arengu sotsiaalmeedia ja IT-lahenduste valdkonnas. Kui varem arvasime, et meie oleme suur IT-riik, siis Hiina on kabjaplaginaga meist mööda läinud.

-Kuidas on IT-arenguga avalikus sektoris?

Oleneb, kus. Provintsid on arengutasemelt väga erinevad. Hiina on kokkuvõttes arengumaa, ja kuigi suurlinna tänavatel see väga välja ei paista, on tegelikult vaeseid piirkondi palju.

Mobiililahendusi kasutavad peaaegu kõik, ka külades. Mõnel ei ole veel veevärki ja tualetti, aga telefonis on kindlasti WeChat.

-Kuidas Eestit Hiinas tutvustada?

Üks väga suur võti on Eesti puhas õhk. Eri hinnanguil on Eesti maailma kõige puhtama õhuga riik, ja kuna Hiina on üks kõige saastatuma õhuga riike, siis on see väga hea argument.

Shanghais elades oli üks periood, kus terve nädala oli tohutu õhureostus. Inimesed hakkasid linnast põgenema ja oma lapsi linnast välja saatma. Kohe hakati pakkuma ka kopsude tuulutamise reise. Maailma puhtaima õhuga Eesti tekitaks sellisel juhul täiesti vau-efekti.

Hiinas on palju olnud toiduskandaale ja seetõttu oma toiduaineid ja jooke ei usaldata. Hiinlased on altid ostma välismaiseid tooteid, eriti lastetoite. Oma laste heaks tehakse kõik. Eesti puhas loodus ja kõik toiduained, mida siin toodetakse, on väga hinnas.

-Kui palju on põhjust karta, et Hiinal hakkab kehvemini minema ja kinnisvaramull lõhkeb?

Idaranniku suurlinnades pole seda ka väga karta, sinna kolib inimesi pidevalt juurde ning hinnad seepärast tõusevad.

Mul endal oli õnn elada ka Hiina keskosas Sichuani provintsis, seal paistis see kummituslinnade sündroom palju paremini silma. Seal tõesti ehitati hiigelsuuri kaubanduskeskusi, mis olid kilomeeter korda kilomeeter pikad ja seisid aastaid pärast valmimist ikka tühjana.

Üldist pilti see aga väga ei mõjuta. Mulli lõhkemist ei ole veel toimunud ja ma arvan, et Hiina keskvalituse karmi käe alla on see ka ebatõenäoline, siis peab midagi ikka väga valesti minema.

-Milliseid piiranguid on Hiina linnastumisele seadnud?

Inimesed kolivad kiiresti linna, sest see toob kaasa elatustaseme tõusu – nii tuuakse igal aastal miljoneid inimesi vaesusest välja. Eelolevatel aastatel peaks ennustuste järgi linna kolima veel 250 miljonit inimest. Küsimus on selles, kas teha 250 uut miljonilinna või asustada need inimesed regioonidesse, kus juba on infrastruktuur.

Hiinas kehtib aga endiselt ka elamislubade süsteem. Kui oled sündinud maal, siis sul on selle piirkonna elamisluba, ning kui lähed sealt linna tööle, siis kas naine ja lapsed või mees ja lapsed jäävad maale, sest nad ei saaks linnas arstiabi, sotsiaalteenuseid ega kooliharidust.

Hiinas on kaks kahte klassi inimesi: maainimesed ja linnainimesed. Aga eks see elamislubade ehk hukou’de süsteemi on hakatud ka mahendama ja inimeste eristamine lõpeb varsti.

-Kuidas harjuda sellega, et kogu aeg on laulupidu?

Pigem on nii, et kui tulen Eestisse, siis tundub, et inimesi on liiga vähe. Sellega harjub ära. Õpid leidma rahu iseenda seest. Eesti on mõnus ja korrastatud ühiskond, Hiina on endiselt põnev.

-Kas Eesti nime hiina keeles peaks paremini turundusvankri ette rakendama?

Eesti kirjutatakse hiina keeles 爱沙尼亚, mis hääldub «aishaniya», esimene märk «ai» tähendab armastust ning Eesti hiinakeelne nimi kõlab väga sarnaselt lausega «Ma armusin sinusse».

Anneli Vilu

Haridus

1988–1993 Tallinna Ülikool, pedagoogika ja psühholoogia

Töökäik

2010 Enterprise Estonia, programmidirektor Eesti paviljonis Expol

2011–2012 konverentsikorraldaja Nordic International Management Institute’is

2012–2014 vabakutseline konsultant, tõlk ja giid

2014–2017 tegevjuht Taani kaubanduskojas Shanghais

Tagasi üles