Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vähese rahaga investeerides jälgi teenustasusid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Investor Madis Müür soovitab ühe võimalusena hoopis endasse investeerimist. | FOTO: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Kui keegi tahaks investeerida, aga ühes kuus on võimalik selleks kõrvale panna vaid mõnikümmend või sada eurot, siis tasub kindlasti alustada oma raha kasvatamisega, kuid teraselt tuleb jälgida teenustasusid.

SEB äriarendusjuht Kai Kutsar ütles, et väikeseid summasid investeerides tuleks valida lahendused, mille puhul on tehingu- ja hoidmistasud väikesed või neid polegi. «Näiteks on tihti soodsamad kokkulepitud regulaarsed ostutehingud fondidesse,» lausus Kutsar. «Tavaliselt sellistele tehingutele tehingutasusid ei rakendata. Samuti on igas pangas võimalik osta väärtpabereid, mille hoidmine on tasuta.»

Arvestama peab lisaks tehingukulude ja väärtpaberikonto hooldustasuga. «Viimast makstakse väärtpaberite kontol hoidmise eest ning sõltuvalt väärtpaberist võib see tasu olla väga erinev, näiteks võib hoidmine olla tasuta või isegi minimaalselt 15 eurot kuus. Kulude arvestuses on hea kasutada rusikareeglit: tehinguga kaasnev kogukulu ei tohiks ületada kaks-kolm protsenti investeeringust,» selgitas Kutsar.

Kutsari sõnul on suur vahe, mida ostetakse 100 või mida 1000 euro eest. «Suurema summa puhul on valikuvõimalus suurem, kuna enamasti rakendatakse miinimumtasu nii tehingu- kui ka hoidmistasude korral,» märkis ta. «See omakorda tähendab, et väikeste summade korral võib rakendatav miinimumtasu olla nii suur, et investeering konkreetsesse väärtpaberisse ei ole mõttekas.»

-Riske vähendavad fondid

Seega tasub Kutsari sõnul enne investeerima hakkamist tutvuda kõigi võimalike kuludega. Lisaks tasub püüda investeeringuid hajutada, et investeerimisriski vähendada.

«Suurema summa korral on võimalik osta erinevaid väärtpabereid ja nii oma investeeringut hajutada. Väiksema summa korral sellist võimalust ei ole ning seetõttu tasub valida üks lahendus, mis juba sisaldab erinevaid väärtpabereid. Sellisteks lahendusteks on fondid või ETFid,» selgitas Kutsar.

Kutsar lisas, et kindlasti on mõtet investeerimisele mõelda ka siis, kui palgast on võimalik säästa vaid mõnekümne või saja euro kaupa. Seda aga juhul, kui inimene mõistab investeerimisega kaasnevaid riske ja ta plaan on pikaajalisem. Mitte mõni kuu, vaid vähemalt mõni aasta.

«Noorelt väikeste summadega alustades on võimalik aastate jooksul koguda kokku märkimisväärne summa – mida nooremalt alustada, seda rohkem on võimalik aeg enda kasuks tööle panna,» ütles Kutsar.

Swedbanki pensioni ja investeerimise tugiteenuste valdkonnajuht Jarno Edur ütles, et kõige lihtsam on alustada väiksemate summadega investeerimist III sambasse, kus minimaalne igakuine panus on 30 eurot. «Ka teiste investeerimistoodete puhul on võimalik alustada väiksematest summadest, kuid et investeerimine täidaks paremini oma eesmärki, tasuks võimaluse korral pikaajaliselt investeerida iga kuu tulust umbes 10 protsenti – tänase keskmise palga korral jääb see 100 euro kanti,» lausus Edur.

Edur seletas, et kui esialgu saab panustada vaid väiksemate summadega, siis saab edaspidiseks lisada iga-aastase makse automaatse suurendamise. Näiteks suurendatakse makset igal aastal viie protsendi võrra, mis annab lisavõimaluse märkamatult rohkem koguda ja investeerida.

Edur rõhutas, et osa investeerimistoodete puhul peab kindlasti arvestama sellega, et kaasnevate kulude osakaal tehingu kogusummast võib väga väikeste summade puhul kujuneda ebamõistlikult suureks.

«Sõltuvalt aktsiatest või fondiosakutest võivad tehinguga kaasneda erinevad kulud, näiteks väärtpaberikonto hooldustasu, tehingutasu, märkimistasu ja fondide korral ka investeeringute juhtimise eest valitsemistasu,» rääkis ta.

Edur lisas, et investeerida on võimalik ka elukindlustusse, mille puhul kaasneb tavapäraselt kuine lepingu-, haldus- ja sisenemistasu, aga sõltuvalt lahendusest ka lisatasud lisaväärtuste eest, näiteks riskitasu või garantiitasu, mis lisandub garantiiga lahenduse korral.

-Algaja olgu ettevaatlik

Eduri sõnul oleks investeerimist alustades mõistlik eelistada laiapõhjalisi juhitud lahendusi, nagu näiteks III samba pensionifondid, fondifondid, kindlustuslahendused.

Nendesse oleks mõistlik teha paigutusi regulaarsete maksetena, sest hoolimata laiapõhjalisest portfelli hajutamisest võib finantsturgude langus ühekordse paigutuse järel investoril tekitada tahtmise investeeringust väljuda, mis aga ei pruugi olla kõige ratsionaalsem.

«Regulaarsete maksetena investeeritakse raha nii headel kui halbadel aegadel ja lõpptulemus kipub suuremal osal investoritel sellise käitumisega paremaks kujunema,» ütles Edur.

Ta tõi näiteks, et 10 000 euro puhul võiks inimene, kellel investeerimiskogemust ei ole, selle summa hajutada näiteks aasta peale ja mitte kogu raha korraga investeerida.

Kui panustada on võimalik vaid väga väikeste summadega, siis on mõistlik alustada hoopiski säästmisest, ütles Edur. «Kui regulaarse säästmise harjumus on inimesel olemas ja samas on kogutud ka mingi summa, saab juba alustada investeerimisega,» lausus ta.

Ka LHV kliendihaldur Yürjo Salla rõhutas, et väikeste summadega investeerima hakates tuleb kindlasti meeles pidada, et suurt rolli mängivad teenustasud. Ta tõi LHV panga näitel esile, et ostes Balti börsil kauplevaid aktsiaid, on ostu ja müügi puhul teenustasu 3 eurot ja 0,2 protsenti tehingu summalt. Soetades aga aktsiaid näiteks Soomest, Saksamaalt või USAst, on ostu- ja müügitasu 11 eurot ja 0,3 protsenti.

«Väljastpoolt Baltimaid soetatud väärtpaberite ostu- ja müügitasule lisandub veel ka kuuhooldustasu,» märkis ta, lisades, et fondidel ostutasud puuduvad, haldustasud jäävad vahemikku 0–2 protsenti aastas (need arvestatakse tootlikkuse sisse, neid tasusid kontolt eraldi maha ei võeta) ja müügitehingu korral on tasu 0–1 protsent tehingu summalt.

Näiteks kui investeerida 100 eurot üheks aastaks Eesti, Läti või Leedu börsil üksikaktsiasse, on LHV panga teenustasu ostu ja müügi puhul 3 eurot ja 0,2 protsenti. See tähendab, et teenustasud kokku moodustavad 6,4 protsenti. «See on selgelt liiga palju, sest sellise protsendi tagasi teenimine võib olenevalt investeeringust võtta üsna kaua aega. Maksimaalne teenustasu võiks jääda kindlasti alla kahe protsendi,» rääkis Salla.

Salla lisas, et kindlasti tasub võimaluse korral alustada investeerimist võimalikult varakult ja seda tasub teha ka väikeste summadega. «Mida pikem on ajahorisont, seda paremini hakkab liitintress väikese summadega investeerija kasuks tööle,» kinnitas ta.

FAKTIKAST

Väikeste summade investeerimine

1. Pea silmas teenustasusid. Maksimaalne teenustasu võiks jääda 2 protsendi sisse.

2. Eelista lahendusi, mille puhul on tehingu- ja hoidmistasud madalad või puuduvad.

3. Alusta varakult ja investeeri pidevalt. Tee endale pikaajaline plaan.

4. Kaalu kõigepealt hoopis säästmist. Kui oled juba mingi arvestatava summa säästnud, investeeri see.

5. Väikeste summadega alustades mõtle pigem fondidele, mitte aktsiatele.

6. Ürita igal aastal investeerimiseks kõrvale pandavat raha suurendada. Rusikareegel on, et 10 protsenti sissetulekust võiks investeerida.

Allikad: SEB, Swedbank, LHV

LISALUGU

Investeerige oskustesse!

Ma ei arva, et väikeste summadega oleks mõistlik investeerida varaklassidesse. Kui on võimalik pisutki kõrvale panna, tasub see investeerida iseendasse, oma oskustesse, et oma teenimisvõimet parandada.

Tänapäeval leiab väga igas valdkonnas häid materjale, kuidas luua rohkem väärtust  klientidele, tööandjale – kellele tahes – ja sellega ka rohkem teenida. Väga kenasti on võimalik suurendada oma teenistust mitukümmend protsenti aastas mitu aastat järjest, kui töö käigus oma oskusi arendada. Lisaks teeksin ka kuue kuu kulude ulatuses meelerahufondi (tuntud ka kui «ülemuse pikalt saatmise fond»), siis on enesetunne parem ja pead igasugustele raskustele palju paremini vastu.

Peale vara väärtuse hinna tasub kindlasti arvestada ka teenustasudega, mis võivad juba olla peidetud toote hinda, maksudega ja seonduvate riskidega. Viimast on algajal vast kõige raskem hinnata, aga see on ka kindlasti kulu, mida arvesse võtta.

Mida suuremat tootlust pakutakse, seda suurem risk. Tihti pakutakse ka põhiliselt püramiidskeemide puhul sadadesse protsentidesse ulatuvat või suurematki tootlust, nende puhul on rahast ilma jäämise tõenäosus saja protsendi kandis ehk neid tasuks vältida.

Summa suurus  mõjutab kindlasti seda, mida on võimalik osta. Saja euro kaupa aktsiaid ei ole mõtet osta, aga mõnda ühisrahastusportaali juba kannatab panna.

Hajutamine on investeerimises vägagi vajalik ja mida suurem on investeerimisportfell, seda rohkem ja paremini annab riske hajutada.

Saja euro eest ostaksin pigem hoopis Amazonist asjalikke erialaseid raamatuid, oma teenistust suurendades saab enda netoväärtuse kasvu mõjutada palju suuremal määral kui investeerimisega. Madis Müür

Tagasi üles