Luman: Eesti ja Soome võiks ühiselt investeerida infrastruktuuri
7. märts 2017, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/22/5290833t1h6beb.jpg)
Teisipäeval Eesti presidendi Soome riigivisiidi raames toimuvat Eesti-Soome ärifoorumit avades ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, et Eesti ja Soome võiksid investeerida ettevõtjatele vajalikesse infrastruktuuridesse, näiteks hästitoimivatesse piiriülestesse infosüsteemidesse.
Teisipäeval Eesti presidendi Soome riigivisiidi raames toimuvat Eesti-Soome ärifoorumit avades ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, et Eesti ja Soome võiksid investeerida ettevõtjatele vajalikesse infrastruktuuridesse, näiteks hästitoimivatesse piiriülestesse infosüsteemidesse.
Luman rääkis Soomest kui Eesti ettevõtjate jaoks olulisimast partnerriigist. «Soome on olnud üks suurimatest investeerijatest Eesti majandusse kogu Eesti taasiseseisvusaja jooksul. See on olnud kasulik mõlemale poolele. Edaspidi oleks suurema majandusedu nimel mõistlik ühendada ideed ja teadmised mõlemast riigist ning investeerida koos senisest rohkem ka muljal maailmas, et võita ühiselt majanduskasvust Aasias, Aafrikas või mistahes teises maailmajaos, » sõnas ta koja teate vahendusel.
«Eesti ja Soome tihedama ühendamise kontekstis räägitakse sageli nii tunnelist kui õigusruumi ühildamisest. Head, kiired ja turvalised ühendused on majanduse jaoks kahtlemata äärmiselt olulised. Seda nii Eesti ja Soome vahel, kuid mitte ainult,» ütles ta. Lumani sõnul oleks nii Eestil kui Soomel võita sellestki, kui maanteeühendus Tallinnast Berliinini oleks lahendatud euroopalikku kiirteega ja raudteeühendus kiirraudteega.
Lisaks füüsilistele ühendustele on Lumani sõnul oluline ka muu ettevõtjatele vajalik infrastruktuur – hästi- ja koostoimivad infosüsteemid. Soome ettevõtjatel võiksid olla paremad võimalused, kuidas ajada asju näiteks Eesti maksuametis, äriregistris, linnavalitsuses ja vastupidi.
Lisaks on ausale ettevõtjale tähtis vastastikune ärikeeldude tunnustamine või kerge ligipääs ettevõtete majandusaasta aruannetele ning informatsioon maksukohustuste täitmisest. «Eestis võib igaüks oma äripartneri majandusaktiivsuse ja õiguskuulekuse kontrollimiseks vaadata kui palju on ta reaalselt riigile makse tasunud. Miks ei võiks sama olla võimalik Soomeski? Suurem läbipaistvus ja avatus on oluline nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses,» ütles Luman.
7.−8. märtsil toimub Eesti Vabariigi presidendi riigivisiit Soome, millest võtab osa ka 42-liikmeline äridelegatsioon. Visiidi käigus toimub lisaks muule ka Eesti-Soome ärifoorum ning Tampere Ülikooli külastus ja kahe riigi ettevõtjate networking-üritus. Riigivisiit korraldatakse koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.