Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aktsiaturud liiguvad uutesse kõrgustesse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kolmapäeval kerkis maailma tuntuim börsiindeks Dow Yones esimest korda ajaloos üle 20 000 punkti taseme. | FOTO: Scanpix

Mida rohkem räägitakse globaalsetest riskidest, seda kiiremini liiguvad uutele kõrgustele aktsiaturud, eriti Ameerika Ühendriikides. Maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine, mida tavaliselt nimetatakse lühendatult Dow'ks, liigub kiirustel, mida võis viimati näha eelmise sajandi üheksakümnendate aastate teisel poolel, internetimulli ajal.

Kolmapäeval kerkis Dow 1,4 protsenti, lõpetades esimest korda ülalpool 21 000 punkti taset. 20 000 punktilt 21 000 punktini liikumiseks kulus Dow’l aga vaid 24 kauplemispäeva, mis on kiireim tuhande punkti läbimine indeksi 132-aastases ajaloos. Kui täpne olla, siis läbiti 24 päevaga 1000 punkti ka 1999. aastal (10 000 punktist 11 000 punktini), aga protsentuaalne tõus oli toona suurem – 10,1 protsenti võrrelduna nüüdse 5,5 protsendiga.

2000 punkti läbimiseks kulus Dow’l seekord vaid 66 päeva. Nii kiiresti ei ole see mitte kunagi varem juhtunud. Kiiruselt teine 2000 punkti läbimine oli kolm korda aeglasem ja see juhtus 2007. aastal, kui Dow liikus 12 000 punktilt 14 000 punktini 186 päeva.

On tähelepanuväärne, et mõlemal korral järgnes indeksi tõusule aasta pärast suur börsikrahh, aga kas see on ka tähendusrikas, selgub aasta-pooleteise pärast.

Nagu börsihuvilised mäletavad, sai praegune börsiralli alguse Donald Trumpi valimisvõiduga, pärast seda ehk veidi vähem kui nelja kuuga on Dow kerkinud 15 protsenti.

Kolmapäevase tõusu ajendiks oli Trumpi kõne USA parlamendi ees, kus ta ei rääkinud protektsionismist ning ka tema esinemise stiil oli vaoshoitum ja «presidentlikum» kui varem.

«Inimesed olid mures, et Trump võib rööbastelt välja sõita. Pärast kõnet lahkusid kõik parema tundega,» ütles Reutersile investeerimisfirma Wedbush Securities asepresident Stephen Massocca. «Mõnede asjade, mida ta ütles, matemaatika ei klapi, aga inimesed teavad suunda, kuhu minnakse,» lisas ta.

Nädala pärast, 9. märtsil möödub kaheksa aastat finantskriisi kulminatsioonist ehk ajast, mil suurem osa maailma aktsiaturgudest ja nii ka tuhanded aktsiad (ka Tallinna börs ja sellel noteeritud aktsiad) saavutasid oma põhja. Kriisijärgne ebakindlus on kestnud kaheksa aastat ning alles nüüd on hakanud ilmuma esimesed märgid, et maailmamajandus hakkab deflatsioonilisest survest üle saama.

Kolmapäeval teatas Saksamaa, et inflatsioon kiirenes veebruaris 2,2 protsenti, mis on viimase nelja poole aasta kiireim hinnatõus. Eile saime Eurostatist teada, et ka eurotsoonis on hinnatõus kasvanud Euroopa Keskpanga soovitud kahe protsendi tasemeni.

Suurbritannias kiirenes inflatsioon 1,8 protsendini aastas ning Suurbritannia keskpank (Inglise Pank) prognoosib, et selle aasta lõpuks kiireneb see veel kolme protsendini.

Analüütikud ootavad, et Jaapani täna avaldatav tarbijahinna alusindeks (tarbijahinnaindeks, kus ei ole arvestatud kütuste- ja toiduhindu – toim) kasvas jaanuaris 13 kuu kõrgeimale tasemele.

Inflatsioon ei ole iseenesest hea, sest kahandab tugevalt palkade ja säästude ostujõudu. Samas on inflatsioon pärast kriisi olnud olematu, mis peegeldab nõrka globaalset nõudlust ja ressursside alakasutamist.

Keskpangad on suutnud oma rahatrükipoliitikaga deflatsioonispiraali ära hoida ning USA on hakanud ettevaatlikult intressimäärasid tõstma. Esimese baasintressi tõstmise tegi Föderaalreserv 2015. aasta detsembris. Toona prognoosisid ökonomistid, et aasta jooksul tõstetakse seda veel kaks-kolm korda, aga need ennustused ei täitunud. Teine tõstmine toimus aasta hiljem – möödunud aasta detsembris. Ka viimase tõstmise järel prognoosisid ökonomistid, et sel aastal tuleb veel kaks või kolm intressitõusu.

«Pole kahtlust, et pärast valimisi on pääsenud valla loomalikud tunded,» ütles New Yorgi Föderaalreservi president William Dudley teisipäeval telekanalile CNN ning «föderaalreservoloogid» tõttasid interpreteerima, et Ameerika Ühendriikide keskpank tõstab baasintressi pigem varem kui hiljem. Intressitõstmisele on viidanud veel mitu Föderaalreservi otsustajat ning arvatavasti tõstetakse baasintressi veel sel kuul.

Intressimäära tõstmine muudab küll aktsiad investeerimisfirmade jaoks, kes neid laenuraha eest ostvad, kallimaks. Samas aga annab see rahapoliitika otsustajate poolt kindluse, et pärast peaaegu kümnendi kestnud seisakut hakkab majandus otsustavalt kasvama.

«Asi pole selles, et intressimäära tõstmine midagi tähendab. Asi on selles, et nad näevad, et olukord läheb paremaks,» ütles Reutersile maaklerfirma Greentree Brokerage Services juht Warren West. «Kui Föderaalreservi tunne on kindlam, võib-olla peaksime olema ka meie kindlamad.»

Tagasi üles