Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6 protsenti.
Vaata, kui suur oli mullu keskmine palk (4)
2. märts 2017, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, teatas statistikaamet. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvarategevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses (7,7%).
Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,9%) ja kõige aeglasem riigile kuuluvates asutustes (5,2%).
Kõige vähem teenitakse Lõuna-Eestis
Maakonniti oli 2016. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1271 eurot) ja Tartu (1149 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.
Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv kuue protsendi piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5 protsenti.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aastal võrreldes varasema aastaga viiendiku võrra palgatöötaja kohta. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4 protsendipunkti võrra.
Töötegijate arv väheneb
Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvarategevuses ja mäetööstuses. Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning info ja side.
Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk kuus protsenti.
2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7 protsenti.
Kõige suurem sissetulek aasta lõpus
Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis – 1182 eurot, mis kasvas 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes seitse protsenti, jäädes samale tasemele eelmise kvartali aastakasvuga. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta neljandas kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta sama ajaga võrreldes 6,1 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta neljandas kvartalis samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk neljandas kvartalis haldus- ja abitegevuses (15,5%), hariduses (9,5%) ning kinnisvarategevuses (9,3%). Brutokuupalga aastakasv oli aasta lõpus kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aasta neljandas kvartalis 2015. aasta sama ajaga võrreldes palgatöötaja kohta 17 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid neljanda kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti.