Renault’ afäär lõppes sama pentsikult kui algas. Olles aasta alguses vallandanud kolm kõrget juhti – saladuste varastamise eest – pidi Prantsuse autotegija nüüd tunnistama, et väidete kinnituseks puuduvad igasugused tõendid.
Renault' häbi: juhid vallandati alusetult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pigem, peavad nad möönma, oli tegemist firmasisese trikiga.
Tsiteerides Prantsuse riigimeest Charles Maurice de Talleyrand-Périgord’d, oli see «hullem kui kuritegu, lausa prohmakas».
Klassikalisemat näidet juhtide poolsest soperdamisest on raske ette kujutada. Ei meenu ühtegi juhtumit, kus ühe suurettevõtte mainet täiesti ilma asjata sellisel moel oleks kahjustatud.
Polnud ju lõppude lõpuks tegemist nooremtöötajatega, keda võinuks ahvatleda võimalus natuke hõlptulu teenida. Süüdistatavate hulka kuulus firmat 31 aastat teeninud ja Renault’ juhatusse kuulunud inimene.
Enne, kui meeste üle kohut mõista, oleks firma kindlasti pidanud neile – ja endale – selle teene osutama, et asja põhjalikult uurida.
Renault’l polnud tõendusi isegi peamise süüdistuse kohta, mis kolme juhi vastu anonüümselt esitati: et neil olevat Šveitsis ja Liechtensteinis salavased pangaarved.
Ning firma julgeolekuosakonna liige, kes uurimistöid juhtis, on nüüd ise süüpingis – kahtlustatuna kelmuses.
Mulje jääb paranoilisest ja hoolimatust ettevõttest. Ja firmale, mis – kas siis heas või halvas mõttes – endast Prantsuse riigi sümbolit kujutab, pole see teps mitte hea kuvand.
Valitsus, mis üsna kergekäeliselt esimeste süüdistuste ilmnedes Hiinat spionaažis süüdistama kukkus, on enda sissemässimise pärast maruvihane.
Renault on meeste ees vabandanud ja tõotanud taastada «avalikkuse ees nende au ja väärikuse». Seda peaksid nad nüüd kindlasti tegema. Ja luubi alla tuleks võtta inimesed, kes firmasiseselt juurdlusega tegelesid.
Juhtum paneb õigusega küsima, kuidas on lood Renault’ tippjuhtidega, kes end nii rumalalt ninapidi vedada lasid.
Nii tegevjuht Carlos Ghosn kui tema «parem käsi» Patrick Pélata on pakkunud välja, et loobuvad patukahetsuse märgiks boonustest ja aktsiaoptsioonidest.
See ei taba küll asja olemust. Muutmist ei vaja niivõrd palganumbrid, kui ettevõttes valitsev kultuur.
Copyright The Financial Times Limited 2011.