Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti börsifirmadel oli hall aasta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nordeconi juht Toomas Luman Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildihoones. | FOTO: Kaubandus-Tööstuskoda

Väga palju positiivseid üllatajaid seekord ei olnud, kommenteerisid meie börsifirmade eelmise aasta majandustulemusi LHV analüütikud. «Rohkem oli ettevõtteid, mille tulemused olid pigem kas ootuspärased või jäid prognoosidele oluliselt alla,» kõnelesid nad.

Kui puhtalt arve vaadata, siis tegid parimad tulemused eelmisel aastal ehituskontsern Nordecon ning moerõivaste jaemüüja Baltika.

Nordecon, kelle kasum 2015. aastal oli vaid 0,17 miljonit eurot, kasvas eelmisel aastal üle 2000 protsendi, 3,9 miljoni euroni. Siiski tuleb märkida, et muljet avaldav kasv oli tingitud eelkõige nõrgast baasist. Käive kasvas 26 protsenti, 183 miljoni euroni.

LHV analüütik Joonas Joost ütles pärast ettevõtte majandustulemuste avaldamist Postimehele, et positiivselt tuleks esile tõsta asjaolu, et Nordecon on pankade suhtes muutunud turvalisemaks, mis väljendub selles, et esimest korda üle kuue aasta ületab pangalaenude pikaajaline osa laenude lühiajalist osa.

Nordecon ei ole küll veel oma ettepanekut dividendide maksmiseks teinud, aga LHV analüütikud usuvad, et ettevõte maksab ka sel aastal omanikutulu kuus senti aktsia kohta.

Kui seni on kahest börsil noteeritud ehituskontsernist pigem olnud Merko Ehitus peal ja Nordecon all, siis möödunud aastal kippus olema pigem vastupidi. Merko eelmise aasta käive kasvas miljoni euro võrra, 152 miljoni euroni, kasum aga kukkus 39 protsenti, kuue miljoni euroni. Nii väike oli Merko Ehituse kasum viimati 2011. aastal, kui saadi 14 miljonit eurot kahjumit. Kummagi ehituskontserni käive pole veel buumiaegsele tasemele jõudnud.

Positiivse üllatuse pakkus ka Baltika, kes jõudis pärast kaht kahjumlikku aastat taas kasumisse. Kui veel üheksa kuu kokkuvõttes oldi pea poole miljoni euroga kahjumis, siis neljas kvartal vedas ettevõtte väikesesse kasumisse.

Baltika käive kahanes eelmisel aastal neli protsenti, 47 miljoni euroni. Viimasel kümnel aastal on Baltika olnud kasumlik ainult neljal, kuuel aastal on saadud kahjumit.

Mitmeaastane kasumilangus jätkub ka naistepesu tootjal Silvano FG, mis selle kümnendi esimesel poolel oli investorite ja analüütikute vaieldamatu lemmik. Eelmisel aastal tervikuna langes Silvano FG käive 11 protsenti, 57,9 miljoni euroni, kasum kukkus 18 protsenti, 8,9 miljoni euroni. Nii väike oli kontserni käive viimati 2007. aastal, kui see oli veel PTA Grupp ja investeerimispankur Indrek Rahumaa kontrolli all. Kasum pole olnud nii väike alates 2009. aastast, mil ettevõte sai 0,2 miljonit eurot kahjumit.

Silvano FG läks Toomas Tooli kontrolli alla 2010. aastal ning on olnud alates sellest ajast kasumlik. Tõsi, alates 2011. aastast, mil Silvano teenis 25,6 miljonit eurot kasumit, on see pidevalt kahanenud.

Swedbanki analüütikud on Silvano aktsia suhtes endiselt positiivsed ning soovitavad väärtpaberit osta. Analüütikud ootavad, et Silvano maksab sel aastal omanikutulu 15 senti aktsia kohta.

Ehkki meie suurim börsiettevõte Tallink vedas eelmisel aastal kõigi aegade suurima arvu ehk 9,5 miljonit reisijat, jäi 5,4-protsendiline kasv rahasse konverteerimata. Läänemere suurima laevakompanii käive kahanes 0,8 protsenti ehk seitsme miljoni euro võrra, kasum kukkus koguni veerandi võrra, 44 miljoni euroni.

LHV analüütikud tõid positiivsete üllatajatena välja Harju Elektri ja Olympic EG. Harju Elekter näitas üllatuslikult oodatust paremat käibe kasvu ning saavutas sellest tulenevalt ka oodatust parema kasumi. «Tulenevalt varem välja öeldud suuremahulise lepingu sõlmimisest Soomes ning Allika tööstuspargi valmimisest aasta teises pooles võib ettevõttelt 2017. aastal oodata majandustulemuste tuntavat paranemist,» ütles LHV analüütik Joonas Joost.

Olympic Entertainment Groupi neljanda kvartali käive oli LHV analüütiku Shana Gavroni sõnul samuti oodatust parem ning hoolimata puhaskasumi langusest osutus see siiski suuremaks, kui analüütikud olid oodanud. «Eeldusel, et ettevõte suudab jätkuvalt kulusid kontrolli all hoida ning jätkata käibe kasvatamist, võib nende tulemuste põhjal optimistlikult tulevikku vaata,» toonitas analüütik.

Eelmisel aastal tervikuna kasvas Olympic EG käive neli protsenti, 172 miljoni euroni ning kasum kümme protsenti, 30 miljoni euroni. Olympicu eelmise aasta suurimaks saavutuseks oli uue meelelahutuskompleksi, milles alustas tegevust Baltimaade esimene Hiltoni hotell ja Olympic Casino esinduskasiino, avamine.

Negatiivseks sündmuseks oli litsentsi kehtivuse lõppemine Poolas ning sealselt turult väljumine.

Tänaseks on teada nelja börsiettevõtte kavatsused omanikutulu jagada. Võrreldes eelmise aasta kasumiga on neist kõige heldem Merko Ehitus, kelle kasum aktsia kohta kukkus 35 sendini, aga dividende plaanitakse maksta 41 senti ehk 17 protsenti enam. Ilusaid dividende lubab ka Tallinna Kaubamaja, makstes omanikutuluna välja kogu eelmise aasta kasumi, mis oli 63 senti aktsia kohta.

Tallink, kes maksis eelmisel aastal omanikutulu nii dividendidena kui ka aktsiakapitali vähendamisest tuleneva tagasimaksmise näol kokku kaheksa senti aktsia kohta, plaanib sel aastal maksta dividende kolm senti aktsia kohta.

Seni omanikutulu plaanitava suuruse välja kuulutanud ettevõttest on kõige tagasihoidlikum LHV Grupp, kes maksab 70 sendist välja vaid 15 senti. Tõsi, LHV on neist kolmest selgelt ka ainus kasvuettevõte, mistõttu on aktsia väiksem dividenditootlus ka loomulik.

LISALUGU

Aktsiad kerkivad vaevaliselt

Nii nagu börsifirmadel oli hall aasta, liikusid ka veebruaris aktsiate hinnad üles vaevaliselt. Börsiindeks OMXT kosus veebruaris vaid 0,45 protsenti, 1106,95 punktini ehk sisuliselt ei toimunud börsil suurt mitte midagi.

Börsi käive, 12,9 miljonit eurot, oli sama suur kui jaanuaris, aga jäi viimase 12 kuu keskmisele käibele alla. Kokku sooritati 4847 tehingut, mis oli 12 kuu keskmisest veidi kõrgem.

Enimkaubeldav aktsia oli veebruaris Olympic EG, millega sooritati veidi alla 1000 tehingu ning käive oli 3,8 miljonit eurot. Üle kahe miljoni euro suuruse kuukäibe tegid Silvano FG ja Tallinki aktsiad (mõlema käive oli 2,3 miljonit eurot) ning enam kui miljoni euro suuruse käibega aktsiaid oli samuti kaks – LHV ja Tallinna Kaubamaja.

Veebruari suurimaks tõusjaks oli Baltika aktsia. Baltika teatas eile, et sai neljandas kvartalis kasumit, ning suurem osa sellest tõusust, seitse protsenti, toimuski eile. Tallinna Kaubamaja ja Ekspress Grupi aktsiad kerkisid veebruaris mõlemad 6,3 protsenti.

Suurimad langejad olid veebruaris Arco Vara (miinus 17 protsenti) ja Skano Grupp (miinus 11 protsenti).

Tagasi üles