Eesti Panga sõnul peaks majandus sel aastal kasvama kiiremini kui mullu. Sellele aitavad kaasa Eesti Euroopa Liidu eesistumine ja avaliku sektori investeeringud.
Eesti Pank ootab ELi eesistumisest tõuget majanduskasvuks
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
28. veebruar 2017, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul näitab ettevõtjate kindlustunne, et majandus areneb tugevalt ka sel aastal. Olulise panuse annavad selle tarvis Euroopa Liidu eesistumise ning avaliku sektori investeeringud, mis nõudlust tõstavad.
Oja avaldas lootust, et eksportturgude tugevnedes ning üldise väliskeskkonda puudutava ebakindluse taandudes hakkavad käesoleval aastal järk-järgult taastuma ka ettevõtete investeeringud.
«Kasvu võivad aga pidurdada väliskeskkonna poliitilisest ebakindlusest tulenevad riskid ning konkurentsivõime probleemid, mis on tingitud tööjõukulu kiirest kasvust viimastel aastatel. Inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustub mõnevõrra majapidamiste reaalsissetuleku kasv, mis omakorda pidurdab eratarbimise kasvu,» leidis ökonomist.
Lisaks märkis Oja möödunud aasta majanduskasvu näitajate kohta, et see oli märksa parem, kui Eesti Pank prognoosis. Ta avaldas heameelt, et majanduskasv oli laiapõhjaline ning hõlmas pea kõiki ettevõtlussektoreid.
«Suurematest sektoritest oli languses vaid põllumajandus, mida mõjutas sügise kehv viljasaak. Eesti tööstustoodangu kasv oli neljandas kvartalis Euroopa kiiremate seas. Selles mängis olulist rolli põlevkivisektor, mis veel esimesel poolaastal pidurdas oluliselt majanduskasvu,» ütles ta.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas mullu 2015. aastaga võrreldes 1,6 protsenti, jooksevhindades oli SKT mullu 20,9 miljardit eurot.
Vaid neljanda kvartali arvestuses kasvas majandus 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti, teatas statistikaamet.