Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Juristid teenisid Eesti Energiale hiigelkasumi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Auvere õlitehas Enefit 280. | FOTO: Peeter Langovits

Varade ümberhindamine ja Auvere elektrijaama keskkonnaprobleemide eest General Electricult laekuv leppetrahv tõi Eesti Energiale mullu rekordilise 171 miljoni euro suuruse puhaskasumi.

Hando Sutteri juhitav riigi energiafirma näitas edukalt, kuidas nõrgast turupositsioonist hoolimata on võimalik ettevõte raamatupidajate ja juristide abiga kasumit teenima panna. Ettevõte tegi rahandusministeeriumile ettepaneku maksta riigile dividendideks 47 miljonit eurot.

Mulluse kasumi võtmeks osutus tööstuskontsern General Electric, mis nõustus maksma 66 miljonit eurot leppetrahvi hiljuti omandatud Alstomi eest, kelle rajatud Auvere elektrijaam ei vastanud keskkonnanõuetele.

Nii suur trahvisumma saavutati pingelistel läbirääkimistel tõenäoliselt tänu asjaolule, et General Electric ei soovinud Alstomi nn vanu jamasid uude ellu kaasa võtta. Trahvisumma laekub Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul ettevõtte arveldusarvele osade kaupa kuni tänavu juulini. Lisaks maksab koostööpartner leppetrahvi summas ligi miljon eurot kuus kuni tänavu kolmanda kvartalini – siis peavad tööle hakkama elektrijaamale paigaldatavad uued kottfiltrid.

Samuti mängis kasuminumbri silmapaistvusele Avila kinnitusel kaasa varade allahindlus. 2015. aastal hindas ettevõte oma varad 66 miljoni euro väärtuses, millest lõviosa, 40 miljonit eurot moodustas just hinnang Auvere elektrijaamale, ülejäänu aga peatatud Utah’ projekt Ameerika Ühendriikides.

Hoolimata käivitamisraskustest hindas Sutter Eestisse tehtud suurinvesteeringuid edukaks. Auvere elektrijaamast kujuneb pärast üleandmist, kui see tänavu kolmandas kvartalis täisvõimsusel tööle hakkab, riigi moodsaim ja efektiivseim elektrijaam, mis annab juba praegu veerandi siinsest elektritootmisest.

Eelmisel aastal suutsid insenerid murda ka Enefit 280 vaevanud tehnoloogilise probleemipuntra ning uus õlitehas suudab nüüd töötada püsivalt tasemel, mis ületab 80 protsenti projekteeritud tootmisvõimsusest. Kuna õlitehase ehitanud Outoteciga sõlmitud leping ei näinud ebakvaliteetse töö eest trahve ette, pole võimalik selle objekti puuduste eest kompensatsiooni nõuda. Kuid elektri, gaasi ja õli koostootmiseks loodud esimese tehase vigadest saadud õppetunnid võimaldavad Sutteri sõnul ehitada järgmised sarnased tehased palju odavamalt kui esmaeksemplari loomiseks kavandatud 215 miljonit eurot. Seadme tegelik maksumus tõusis aga projekteerimisvigade tõttu 270 miljoni euroni.

Eesti Energia äritulud olid 2016. aastal kokku 832 miljonit eurot, kasvades aastaga viis protsenti. Ärikulud vähenesid aastaga 23 miljonit eurot ehk neli protsenti. Kontserni käive vähenes aastavõrdluses neli protsenti, ulatudes 742 miljoni euroni.

Suurema osa müügitulust andis elektri tootmine – 349 miljonit eurot, millele järgnes võrguteenus 253 miljoni euroga. Õlitootmise käive osutus 67 miljoni euro suuruseks. Ülejäänud 74 miljonit eurot liigitus nn muudeks tuludeks.

Kokku tootis Eesti Energia 2016. aastal 9,1 teravatt-tundi elektrienergiat, mida on 18 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Põlevkiviõli toodang kahanes aastaga kuue protsendi võrra, 318 000 tonnini.

Eesti Energia koosneb 25 ettevõttest ja annab tööd 5840 inimesele. Ettevõte tegutseb lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Tagasi üles