Jüri Käo: tööandja suurimad väljakutsed on kiire palgakasv ja õigete töötajate leidmine

, Tööandjate Keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurettevõtja Jüri Käo.
Suurettevõtja Jüri Käo. Foto: Mihkel Maripuu

Tööandja suurimad väljakutsed on surve palgakasvuks, õigete oskustega inimeste leidmine ja olemasolevate töötajate arendamine, ütles suurettevõtja, NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo.

Kuidas on muutunud töö tegemine võrreldes selle ajaga, kui Sa ise alles alustasid töötegemisega?

Suhtumine töö tegemisse on kindlasti muutunud, vanasti oli see tõsisem. Ma ütleks, et täna on kohusetunde pool natuke nõrgem – tahetakse teha ainult seda, mis meeldib, ja ainult sellel ajal, kui meeldib.

Samas ei ole see tingimata halb. Kogu ettevõtlus ja töötegemine muutub. Inimesed on vähem seotud ühe konkreetse töökohaga, tehakse mitmel pool erinevaid asju ja just seda, mida osatakse kõige paremini. Viimasel ajal on aga levinud tendents, et katsume teha töönädala lühemaks ja teeme vähem tööd. Ma arvan, et see on väga lühinägelik vaatenurk. Edu saavutatakse siis, kui tööd tehakse rohkem. Aga seejuures tuleb teha tarka tööd.

Mis on kolm  peamist väljakutset, millega iga tööandja peaks arvestama?

Täna on tööandja jaoks kõige suurem väljakutse palgakasv, mis läheb suure hooga tööviljakusel eest ära ja tööandja peab sellega kuidagi hakkama saama. Tööandja peab ettevõttes protsesse kaasajastama ja kaasama kõikvõimalikke uusi lahendusi, peab suutma tööviljakust tõsta. Muidu ellu ei jää.

Teiseks väljakutseks on õige kvalifikatsiooniga töötajate leidmine. Eestis pole veel eriti levinud komme, et ettevõtted sõlmiksid töölepingud ette ära juba tudengite ja kutsekoolide õppuritega. Kindlasti tuleb veelgi rohkem pakkuda praktikakohti ja töötada teadlikult sellega, et luua potentsiaalsete tulevaste töötajatega kontakt juba väga varakult.

Kolmandaks kindlasti töötajate väljaõpe ja pidev arendamine.

Kui majanduse kasvatamise ja parema elujärjeni püüdlemise nimel on valida, kas soosida rohkem töötamist või hoopid jagada ümber hüvesid, siis kus peaks nende kahe äärmuse vahel olema tasakaalupunkt?

Mina arvan, et tuleb ikkagi teha võimalikult tarka tööd ja võimalikult palju. Igasugune hüvede ringi jagamine kunagi väärtust ei loo.

Jüri Käo osaleb arutelupaneelis 15. märtsil toimuval Tööandjate juubelikonverentsil Tuulelohe Lend "Töö lõpp?". www.tuulelohe.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles