Valitsus tõmbas riigiettevõtete spordisponsorlusele kriipsu peale (1)
23. veebruar 2017, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskabinet kiitis täna heaks rahandusminister Sven Sesteri ettepanekud seadusemuudatuste väljatöötamiseks, mille tulemusena hakkavad suuremad riigi äriühingud järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Lisaks toetati koalitsioonileppe punkti, et riigi äriühingud saavad maksta toetusi ainult oma tegevusvaldkonna arendus- ja teadustegevuseks.
Muudatus tähendab näiteks seda, et aastaid Eesti Olümpiakomiteed miljonite eurodega toetanud Tallinna Sadam enam sporti sponsoreerida ei tohi.
Valitsusliidu leppe punktiga seoses lepiti lisaks kokku, et aastatel 2018-2020 rahastatakse igal aastal riigieelarvest sporti täiendavalt 0,5 miljoni euroga.
Sven Sester on seisukohal, et riigi äriühingute äritegevus ja selle kohta info avalikustamine peab olema korraldatud parimaid erasektori praktikaid järgides.
«Seame sisse korra, mille alusel suuremad riigi äriühingud hakkavad järgima börsil noteeritud äriühingutega analoogseid info avalikustamise reegleid,» ütles Sven Sester.
«Eesmärk on luua raamistik suuremate riigi osalusega äriühingute läbipaistvuse suurendamiseks ning juhinduda selle loomisel börsi info avalikustamise reeglitest.»
«Lisaks soovime piiritleda teadus- ja arendustegevuseks makstavad toetused konkreetse äriühingu tegevusalaga, et aidata kaasa innovaatiliste arenduste väljatöötamisele ja rakendamisele,» rääkis rahandusminister Sester.
«On otstarbekas, et riigipoolne rahastus olulistele valdkondadele otsustatakse samade reeglite alusel, mitte ei sõltu riigi äriühingu nõukogu suvast, kellele üksikute taotluste menetlemine on kõrvaline lisaülesanne,» lisas Sester.
Täna alustas tööd ka riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud komisjon ehk nimetamiskomitee
Selleks, et tagada nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus, kehtestatakse regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda tal alalise organina. Tühistatakse rahandusministri senised õigused nimetada pooled riigi äriühingute nõukogude liikmetest ja kehtestada nõukogu liikmetele makstava tasu maksmise kord ja piirmäärad – edaspidi hakkab neid ettepanekuid tegema nimetamiskomitee. Lisaks täiendatakse huvide konflikti välistamise hindamise reegleid.
Riigil on osalus 31 jätkuvalt tegutsevas äriühingus.