Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rail Balticu meeskond selgitab: kümme kasutegurit, mis projekt endaga kaasa toob

30
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastamas Rail Balticu lepingut tänavu jaanuaris. | FOTO: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Rail Balticu meeskond reastas kümme kasutegurit, mis peaksid põhjendama kolme Balti riiki läbiva kiirraudtee ehitamise kasulikkuse ja vajalikkuse.

Postimees avaldab nad alljärgnevalt muutmata kujul.

1. Võimas kiirendus jätkusuutlikule majandusarengule Balti riikides

Rail Balticu projektil on oluline roll Balti riikide majanduse arengu kiirendajana, sest projekti ehitusfaasis luuakse sadu uusi töökohti ning projekt panustab riigi SKP-sse erinevate otseste, kaudsete ja infrastruktuuri investeeringutest tulenevate tegurite kaudu. Samuti toetab uus raudtee majanduse arengut oma tegutsemisfaasis, suurendades ligipääsu Baltikumi turgudele ja võimendades kaubanduskonkurentsi, muutes piirkonda välisinvesteeringutele atraktiivsemaks, toetades jätkusuutliku tootlikkuse eesmärke ning võimendades Balti riikide sisest ning laiemat transpordi- ja logistikatööstuse konkurentsi. Ajalooliselt on jõukuse ja riikidevahelise konkurentsi põhiteguriks olnud kaasaegse infrastruktuuri kättesaadavus. Kiire raudtee infrastruktuur on selles plaanis eriti oluline, tuues endaga kaasa teisejärgulisi hüvesid ja makromajanduslikke tegureid erinevat tüüpi investeeringutes infrastruktuuri.

2. Uus standard reisijate- ja kaubavedamisel

Rail Baltic vähendab vahemaid Balti riikides ja kogu Euroopas. Kaasaegne kiire raudteeühendus pakub mugavat, turvalist ja keskkonnasõbralikku alternatiivi reisijateveoks ning arenguvõimalusi ühend- ja mitmeliigiliste vedude pakkujate võrgustiku juhtimise valdkonnas. Uus raudtee infrastruktuur ja selle kommertsialiseerimine tulevikus toimivad uues sujuvas ühendvedude mudelis digitaliseerimis- ja innovatsiooniplatvormina, pakkudes läbipaistvust ja teenuste integratsiooni ja isikupärastatust. Reisijad Balti riikidest saavad ligipääsu kvaliteetsetele, kiiretele, mugavatele ja kliendisõbralikele reisilahendustele, mida juba pikemat aega on saanud nautida Lääne-Euroopa elanikud. Veoste omanikud ja logistikud saavad võimaluse muuta oma teenust mitmekesisemaks ja ladusamaks, kasutades otsest ja takistusteta toimivat ligipääsu Euroopa raudteesüsteemile.

3. Luuakse uus majanduskoridor

Rail Balticu näol ei ole tegemist vaid füüsilise raudteeliiniga. Füüsiline infrastruktuur toimib tervenisti uue majanduskoridori loomist võimaldava tehnilise lahendusena. Selle ehitamisega luuakse võimas riikidevahelise integratsiooni ring, mida illustreerib näiteks Öresundi silla rajamise silmapaistev edu ja selle kommertsialiseerimine Rootsi ja Taani vahel, samuti integreeritakse Balti riigid uude regionaalsesse tarneahelasse, mis on väga tähtis Euroopas ja kogu maailmas.

Rail Baltic kavandatakse osana Euroopa Liidu TEN-T Põhjamere-Balti koridorist, mis seob Euroopa suurimaid sadamaid Rotterdami, Hamburgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Poola kolme Balti riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. Tulevikuplaanides seisab Helsingi ja Tallinna vahele kavandatud ühenduse võimalus. Kõnealuse koridori põhjapoolne pikendus sillutab teed, ühinemaks tulevikus Arktika koridoriga, võttes arvesse tulusat perspektiivi alternatiivse Põhjamaade ringi meretee arendamisest Euroopa ja Aasia vahel. Peale selle ristub Põhjamere-Balti koridor Baltikumi-Aadria koridoriga Varssavis, sillutades teed uue tarneahela arendamiseks Balti- ja Aadria mere vahele, mis seoks Baltikumi senini kättesaamatute Lõuna-Euroopa turgudega. Sarnaselt tugevdab Rail Baltic põhja-lõuna ja lääne-ida kaubavedude voolu, luues uusi ümberlaadimise ja logistika arendamise võimalusi Euroopa ja Aasia tarneahelates. Uus Rail Balticu infrastruktuur kinnitaks Balti riigid kindlakäeliselt Euroopa raudteelogistika kaardile ning looks tohutuid uusi võimalusi väärtuste loomisel, pakkudes teisejärgulisi majanduslikke hüvesid, näiteks majanduslike varade arendamine, hooletusse jäetud linnapiirkondade taaselustamine, täiendavad erainvesteeringud, uute äriettevõtete loomine, tehnoloogilised innovatsioonid ja areng, turismitööstuse areng ja hüppelised arengud teistes valdkondades. Rail Baltic soovib neid mõjusid tutvustada projekti algfaasist alates, omandades kogemusi ülemaailmsetest edulugudest ja selle valdkonna verstapostidest.

4. Jätkusuutlik tööhõive ja haridusvõimalused

Kavandamise ja ehituse faasis pakub Rail Baltic suurt tuge töökohtade loomisel, eriti ehitusvaldkonnas, aidates seeläbi konjunktuuritsükli sujuvamaks muuta, elavdades praegu vähe arenevat tööhõivemaastikku. Samuti aitab see leevendada traditsioonilises 1520 mm raudteesüsteemis valitsevat töökohtade põudu ja sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Suureneb raudteevaldkonna professionaalide migratsioon traditsioonilisest Baltikumi raudteesüsteemist uude euroopalikku raudteetööstusesse. Selle tulemusena suureneb pädevate professionaalide hulk, kellel on olemas teadmised mõlemast raudteesüsteemist. Kui projektiga jõutakse tegutsemisfaasi, luuakse infrastruktuuri uusi juhtimise, hoolduse, jaama- ja terminalipõhiseid ning reisijate- ja kaubaveoga seonduvaid pikaajalisi töökohti. Rail Balticu rajamisega luuakse platvorm regionaalse pädevuse ja oskusteabe keskuse loomisele. Siia koonduvad parimad praktikad ja teadmised ning oskused teistest suurtest piiriülestest projektidest, edendatakse tehnoloogilisi teadmisi ja luuakse innovaatilisi lahendusi, tehes seda esmakordselt nii kõrgel tasemel kogu Baltikumis. Arendatakse rahvusvahelisi pädevusi, millega saab tulevikus teistes piiriülestes projektides olla nõuandja rollis.

Makrotasandil toetab Rail Baltic suuresti Balti riikide sisese ühise tööjõuturu teket. Töötamise võimalused laienevad, eriti Rail Balticu liini ümbruses, laiendades oluliselt töölkäimise ja kodukoha vahelisi vahemaid. Tööjõu liikuvus on tööjõuturu paindlikkuse suurendamisel üks oluline tegur, muutes tööjõuturgu majandussurutisele vastupidavamaks. Lisaks suurenevad Rail Balticule lähedal asetsevate ülikoolide haardealad, tagades ülikoolidele parema ja kiirema ligipääsu.

5. Keskkonnasäästlik infrastruktuur

21. sajandi Euroopa seisab silmitsi paljude globaalsest soojenemisest, reostusest ja muudest keskkonnateguritest tingitud ohtudega. Rail Baltic vähendab inimeste mobiilsusest tulenevat ökoloogilist jalajälge Balti riikides. Raudtee on ainus suur transpordiliik, mis ei põhine pea täielikult fossiilkütusel, ja selle osakaal Euroopa transpordi energiakasutusest on vähem kui kaks protsenti, vaatamata rohkem kui 8,5 protsendi suurusele turuosale. Suunates nii reisijate- kui ka kaubaveod teedelt raudteele, aitab Rail Baltic mastaabisäästu kaudu oluliselt vähendada ka kliimamuutustest tulenevaid majanduslikke mõjusid, teehoolduskulusid ja mürasaastet.

6. Uued võimalused mitmeliigilise kaubalogistika arenguks

Integreerides regiooni olulisimad transpordi infrastruktuuri elemendid alates sadamatest ja sisemaa logistikaasutustest kuni lennujaamade ja linnaterminalideni Rail Balticu ökosüsteemi, sillutab projekt teed uute ühend- ja mitmeliigiliste vedude logistikalahenduste arendamisele. Balti riigid saavad seeläbi tugevdada oma kaubavahetust kogu ülejäänud Euroopa Liiduga (mis moodustab kokku ligikaudu kolmveerandi kogu kaubandusmahust), kasutades varasemast sobivamaid ja konkurentsivõimelisemaid tarneahelaid. Samuti on Balti riikidel võimalik end positsioneerida Euroopa ja kogu maailma suurimates tarneahelates nii praegu kui ka tulevikus. Ühendveod, kvaliteetsed logistilised teenused, digitaliseerimine ja tarneahelate juhtimise oskused määravad ära Balti riikide tulevase võimekuse oma rolli arendamisel Euroopa transpordi- ja logistika valdkonna tööjaotuses. Rail Baltic saab olema oluline vahend ja allikas neis valdkondades konkurentsieelise loomiseks. Konteinerveod ja haagistega ühendveod laienevad järk-järgult muutuvas Balti riikide kaubavedude tööstuses, mis on eemaldumas traditsionaalsetelt vedudelt, eriti kuiva ja märja lasti ümberlaadimiselt. Muuga, Salaspils, Kaunas ja teised populaarsed sihtkohad asenduvad ideaalis koostelogistika arendusplatvormide ja muude lahendustega, mis toetavad täpseid ja ajakohaseid protsesse muudes tööstusharudes.

7. Uued ühendvedude lahendused reisijatele

Reisijate vaatevinklist ühendub Rail Baltic tulevikus kesksete ettevõtluspiirkondade ja lennujaamadega, kindlustades mugava ühenduvuse sujuvateks ärireisideks. Puhkusereiside ja turismi valdkonnad saavad samuti suurel määral kasu sellisest baltikumisisesest ühenduvusest. Tuleviku reisimine hõlmab erinevate transpordilahenduste omavahel kombineerimist ühesainsas digitaalselt juhitavas ning täielikult jälgitavas uksest-ukseni paketis, suureneb ja tugevneb ühendava liidese roll – linnaterminalidest saavad multimodaalsed sõlmpunktid ning lennujaamades asuvatest raudteejaamadest sujuva lennukist-rongi ühenduse väravad. Selles visioonis pakub Rail Baltic loovat platvormi integreeritud reisilahenduste arendamiseks, milletaolisi Balti riikides varem nähtud ei ole.

8. Ohutuse ja jõudluse arendamine

On teada ja empiiriliselt tõestatud, et raudtee on üks turvalisim reisimisviis. Eluohtlike tagajärgedega õnnetuste hulga järgi on raudtee umbes 30 korda turvalisem kui auto ja ligikaudu 3 korda turvalisem kui ühistranspordibuss, arvestamata vigastustega õnnetuste hulka. Seeläbi toimuks oluline muutus ka liiklusohutuses, populariseerides raudteeliiklust teedel sõitmise asemel – väheneks avalikel teedel sõitvate kaubaveokite hulk ja liikluse intensiivsus. Arvestades kiirusega seonduvaid eeliseid, kaasneb Rail Balticu kasutamisega ka oluline kokkuhoid reisimisele kuluvas ajas. Võrreldes sõiduautoga reisimist, mil kogu sõidule kuluv aeg veedetakse autoroolis, või lennukiga reisimist, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid kaasnevaid tegevusi (lennujaama sisenemine, lennule registreerimine, turvakontroll, lennukisse sisenemine, lennukist väljumine, pääs linna keskusesse jne.), liiguvad kiirrongid sujuvalt linna keskusest teise linna keskusesse, tihtipeale ka ilma vahepeatusteta, lubades reisijal reisile kuluvat aega tulemuslikult kasutada. Kui Rail Balticu läheduses asuvad linnad edasi arenevad, suureneb ka liikluse intensiivsus proportsionaalselt. Rail Baltic pakub alternatiivset võimalust reisimiseks, millega on võimalik vältida ja leevendada linnades tekkivaid liiklusummikuid.

9. Uus väärtusplatvorm digitaliseerimises ja innovaatilisuses

Jättes endast tihtipeale veidi konservatiivse mulje, on Euroopa raudteetööstus siiski väga huvitatud uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmisest digitaliseerimise ja intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) arendamise kaudu. Digitaliseerimine koos CO2-heite vähendamisega on jätkuvalt üks Euroopa Liidu peamine prioriteet Euroopa piiriülese transpordiühenduse valdkonnas. Innovaatilised tehnoloogiad, nagu nutiandmete analüüs, Rongide Internet, uue põlvkonna suhtlusvõrgustikud (nii rongis kui ka ootepaviljonis), reisijaandmete rakendused, erinevate andurite kasutuselevõtmine ja säästlik energia mõjutavad raudteede kavandamist, ehitamist, hooldamist, toimimist ja tarneahela arenguprotsesse aina enam. Rail Baltic pakub kiiresti arenevale start-up ettevõtete valdkonnale uut ökosüsteemi Balti riikides, luues uusi võimalusi ja edendades digitaalset innovatsiooni projekti kõikides etappides.

10. Baltikumi lõplik integreerimine Euroopa Liidu transpordisüsteemi

Balti riigid on transpordi infrastruktuuri ligipääsetavuse mõistes kogu ülejäänud Euroopa Liidu kontekstis sarnasemad saartele kui maismaasihtkohtadele. Kuna kiirraudtee ja kiirteed puuduvad, on lennuühendus enimkasutatud reisimise viis (eriti ärireiside puhul) ning kaubavedudega tegeleb suures osas meretransport. Baltikumi ligipääs kogu Euroopa ühtsele turule on seeläbi piiratud. Rail Baltic soovib selle tühimiku täita, elimineerides puuduoleva ühenduslüli ning taastades ajaloolise õigluse, integreerides Baltikumi taas Euroopa raudteesüsteemi. Liitudes ühtse Euroopa raudteepiirkonnaga suureneb Balti riikide kaubandusvõimekus ja on olemas ligipääsu uutele eksporditurgudele, mistõttu on tänu uutele logistilistele kanalitele võimalik luua uusi kaubateid. Arvestades just neid strateegilise tähtsusega asjaolusid, peab Euroopa Liit jätkuvalt Rail Balticut oma «lipulaevaks» transpordi infrastruktuuride arendamise valdkonnas.

INFOKAST: Mis on Rail Baltic?

Rail Balticu näol rajatakse uus elektriline kaherealine kiirraudtee, mis on vastavuses Euroopa standarditega (rööpavahe laius 1435 mm). Raudteel on ERTMS-võimekus ning selle tippkiiruseks on 240 km/h.

Allikas: kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail, mis koordineerib kiirraudtee ehitamist

Tagasi üles