Ministeerium Eesti Energia kaevandamisloa tühistanud riigikohtu otsusest: sellest olulisem oli vaidlus VKGga
22. veebruar 2017, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/22/6365851t1hbcc6.jpg)
Kuigi keskkonnaministeerium kiidab heaks selle, et riigikohus langetas lõpuks otsuse Eesti Energia Uus-Kiviõli kaevandamisloa osas, märgib asutus tühistamisotsust kommenteerides, et vähemalt käitusid nad riigikohtu hinnangut järgides õigesti, kui keeldusid VKGle kaevandusloa andmisest.
«Riigikohtu otsuste sisu vajab kindlasti pikemat ja põhjalikumat analüüsi, kuid meie jaoks on tähtis, et on saabunud selgus pikka aega vaidlusi tekitanud põlevkivi jaotamise küsimustes,» märkis keskkonnaministeerium oma kommentaaris eilsele riigikohtu otsusele, mis tühistas 2011. aastal Eesti Energiale antud Uus-Kiviõli kaevandusloa, kuna sellega ületas riigile kuuluv ettevõte tol hetkel kehtinud piiri aastase kaevandamismahu osas.
«Põlevkivi koguste jaotamine ongi väga keeruline teema, mida näitasid ka tulised vaidlused uue maapõueseaduse välja töötamise käigus,» tõdes ministeerium. Siiski pidas asutus riigikohtu otsuse juures olulisimaks ennekõike rõhutada seda, mida nad ise on senises lubade jagamise süsteemis õigesti teinud.
«Keskkonnaministeeriumi jaoks on äärmiselt olulised kaks järeldust, millega riigikohus hindab ministeeriumi otsused õiguspärasteks,» rõhutab ministeerium. Esimesena viitab asutus sellega riigikohtu hinnangule, et ministeerium käitus 2011. aastal korrektselt, kui lükkas tagasi OÜ VKG Kaevandused ja OÜ TLA Invest kaevandamisloa taotlused, mis olid esitatud samale Eesti Energia taotletavale Uus-Kiviõli kaeveväljale.
«Teise olulise järeldusena hindas riigikohus, et keskkonnaministeerium on käitunud õiguspäraselt 2009. aastal, kui kehtestasime loa omanikele lubade ülesed määrad,» lisas ministeerium oma kommentaaris. Samas rõhutab asutus, et kohtuotsus ei muuda fakti, et aastas lubatakse kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi, millest 15 miljonit tonni kuulub Eesti Energiale ja 2,772 miljonit tonni VKGle.
Ka märgib ministeerium ära selle, et uue maapõueseadusega kinnistati ettevõtetele 2009. aastal kehtima hakanud lubade ülesed määrad, mille võõrandamisel on võimalik turule pääseda ka uutel ettevõtetel.